Ülevaade ja galerii: Soosaare soo on aastate jooksul hästi taastunud
Soosaare soo asub Viljandi maakonnas ja on osa Alam-Pedja looduskaitsealast. Et taastada soos looduslähedane veetase ja -liikumine, suleti aastatel 2017–2018 kuivenduskraavid turbapaisudega. Taastamistööde eesmärk oli luua tingimused märgala ning sellele iseloomuliku taimestiku taastumiseks. Taastamistööd lõpetati 2018. aasta novembris, hiljem on tehtud ka parandustöid ja rajatud täiendavaid paisusid. Soosaare soo taastamine on olnud rahvusvaheline ettevõtmine – paisude rajamisel osales vabatahtlikke kokku 30 riigist.
Nüüdseks on taastamistööde lõpust möödas kaheksa aastat ning selle aja jooksul on teadlased jälginud, kuidas ala muutub. Seiratud on muuhulgas taimi, kiile, linde ja kahepaikseid. Drooniseire tulemused näitasid veerežiimi taastamise selget mõju: kui varem moodustas taimestumata turvas ligi veerandi (24%) taastamisalast, siis nüüdseks on selle osakaal langenud vaid 4 protsendini. Taimestik taastub ning alal levivad jõudsalt turbasamblad, tupp-villpead ja nokkhein.
Muutused ei piirdu ainult taimestikuga. Varem oli kahepaikseid sooalal väga vähe, ent nende arvukus on taastamistööde järel märgatavalt kasvanud. Endised suured kraavid, mis on tänu taastamistöödele vahepeal taimestunud, on kujunenud uuteks konnade kudealadeks ja elupaikadeks. Ka linnustikus on täheldatud positiivseid arenguid ning alale on tagasi kolinud lagesoole omasemad linnuliigid. Siin võib kohata näiteks piilparte, kiivitajaid, tikutajaid ja sookurgesid. Lisaks taastusid kiilidele sobivad elupaigad, mis tõi kaasa nende arvukuse ajutise kasvu. Soo edasisel taastumisel on tingimused aga muutunud ning kiilid on suundunud taastamisalalt uutele aladele.
Galerii 2026. aasta septembri lõpus toimunud retkest Soosaare soo taastamisalale:Fotode autor: Mariliis Haljasorg, Eestimaa Looduse Fond
Loe lisaks AdaptEST lehelt Eestimaa Looduse Fondi koostatud "Soosaare soo taastamistööde järgne järelseire aruanne" ja teisi materjale.
Soosaare sood taastati LIFE projekti “Soode kaitse ja taastamine” (2015-2021) raames. Retke korraldas Eestimaa Looduse Fond Euroopa Liidu projekti „Kliimamuutustega kohanemise tegevuste elluviimine Eestis“ / AdatEST toel.