Kõik uudised

Tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu jõuab täna Riigikogusse

08. aprill 2026
Täna jõuab Riigikogusse esimesele lugemisele tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu. Keskkonnaorganisatsioonid on aastaid juhtinud otsustajate ja avalikkuse tähelepanu mitmetele küsitavustele seoses tuumaenergia vajalikkuse ja sobivusega Eestile. Paraku on samad küsimused endiselt üleval.
Tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu jõuab täna Riigikogusse
Nõnda saatsidki Eestimaa Looduse Fond ja Eesti Roheline Liikumine eelnõu esimese lugemise eel riigikogulastele kirja, kus tõime veelkord välja mõned kõige kriitilisemad teemad seoses tuumaenergiaga ning panime rahvaesindajatele südamele kaaluda eelnõu menetlemisel tuumaenergeetika positiivsete külgede kõrval hoolikalt ka riske nagu nt radioaktiivsed jäätmed, tuumaõnnetused, finantsriskid.



Eestimaa Looduse Fondi ja Eesti Rohelise Liikumise kiri riigikogulastele:

Hea Riigikogu liige

Täna seisab Riigikogu liikmetel ees tuumaenergia ja -ohutuse seaduse (TEOS) eelnõu esimene lugemine. Kliimamuutused, elurikkuse kriis ja teised keskkonnaprobleemid nõuavad kiiret tegutsemist – süsinikuheitmete tempokat vähendamist ning üleminekut fossiilsetelt energiaallikatelt taastuvatele. Tuumaenergia aga ei aita lahendada keskkonnaküsimusi, sellega kaasneb mitmeid riske ning see on Eestile ebavajalik ja kulukas. 

Eelnevast tulenevalt toome välja mõned meie hinnangul kõige kriitilisemad teemad, mis eelnõus jätkuvalt põhjalikumat arutelu vajavad:

  • Põhimõtteline otsustuskoht: jätkuvalt on eelnõus puudu selge protsess, millal, kuidas ja kes otsustab selle üle, kas Eestist saab põhimõtteliselt tuumaenergiat tootev ja kaasnevate pikaajaliste kohustuste ning riskide eest vastutav riik. TEOS tegeleb vaid tehniliste küsimustega ja seal ei ole planeeritud enam ühtegi otsustuskohta Riigikogule pärast seaduse vastuvõtmist. Ometi on tuumaenergeetika kasutuselevõtt Eesti tulevikku ülipikaks ajaks tugevalt mõjutav ja peaks toimuma teadmistel põhineva avaliku arutelu ja sisuka kaasamisega. Vajame selget otsustusprotsessi ja tuumaenergia kasutuselevõtt peaks toimuma Riigikogu kui rahva esinduskogu ülekaaluka toetusega.

  • Kallis elektrihind: äsja avaldatud Kliimaministeeriumi tellitud analüüs “Modelling the Electricity Exchange Price 2026 - 2050" näitab, et tuumaenergiaga saame kallima elektrihinna võrreldes alternatiividega. 2024. aastal Riigikogus toimunud tuumaenergia arutelul oli kuulda vajadust saada energeetikasektori tuleviku osas selgust — milline energiastsenaarium on Eesti ühiskonnale kõige soodsam ja kindlam ning ka keskkonnale sõbralikum? Selgust loodeti saada Energiamajanduse arengukava 2035 koostamise protsessis, kuid kahjuks jäi selle tulemus ebamääraseks. Veel tõestamata väikeste modulaarsete tuumareaktorite riiklikuks prioriteediks seadmine olukorras, kus praeguste parimate teadmiste järgi on selle hind kõrgem, on juba võtnud ja jätkuvalt võtab ressursse ära ennast tõestanud kiirematelt ja kulutõhusamatelt alternatiividelt. Seega, enne TEOSega edasi liikumist tuleks ära pidada arutelu, millise energeetikatuleviku poole on meil riigina mõistlik liikuda ja väikeriigina hoida oma fookus selge.

  • Finantsriskid riigile: kui riik otsustab tuumaenergia kasutuselevõtu kasuks, siis tähendab see ka samal ajal otsust olla valmis kaasnevateks kuludeks. Peame arvestama, et tuumajaamu on seni ehitatud ja planeeritakse endiselt maailmas eranditult riigitoetustega. Ka Eestis peame tuumaenergia kasuks otsustades arvestama märkimisväärsete kuludega riigile. Sellele lisanduvad määramatu suurusega finantsriskid, mis seostuvad näiteks tuumajaama käitaja pankroti (TET lõpparuanne lk 42), õnnetuste ja jäätmete lõppladustusega. Jäätmete lõppladustus jäetakse kahetsusväärselt lahendamiseks kaugemasse tulevikku, sest eelnõus on ette nähtud jaama rajamise üle otsustamine lõppladustust planeerimata. Seaduseelnõus on küll läbiv põhimõte, et ettevõte maksab kõikide kulude eest, kuid mitte kusagil ei ole hinnatud, kas see ootus on realistlik. Näiteks on Tšehhi kahe aastakümne jooksul (2018. aasta seisuga) kogunud oma tuumafondi ligikaudu 1.15 miljardit eurot lõppladestuse rajamise rahastamiseks, samas ulatub hoidla hinnanguline kogumaksumus koos käitamise ja saastetõrje kuludega 4,5 miljardi euroni. Mis juhtub siis, kui ettevõte ei suuda oma kohustusi täita? Sel juhul peab riik käitajale appi tulema või teatud juhtudel on riigil kohustus eelnõu järgi jaama käitamine/jäätmekäitlus üle võtta. Millised kulud langevad sel juhul riigile ja milline on erinevate riskistsenaariumite esinemise tõenäosus?

Neile ja teistele küsitavustele seoses tuumaenergiaga on keskkonnaorganisatsioonid ka varem korduvalt, kuid tulemusteta, tähelepanu juhtinud. Viimati näiteks Eesti Keskkonnaühenduste Koja tagasisides TEOSe eelnõule jaanuaris 2026 SIIN
(põhimõttelised küsimused tagasisidest vajavad endiselt lahendust). Samuti kehtib endiselt suures osas 2024. aastal avaldatud müüdikogumiku info.

Loodame, et kaalute juba eelnõu esimesest lugemisest alates hoolikalt tuumaenergeetika positiivsete külgede kõrval ka riske nagu nt finantsriskid, tuumaõnnetused ja radioaktiivsed jäätmed. Neist mõnega jääme tuumajaama ehitamise korral elama aastatuhandeteks isegi siis, kui ühtegi õnnetust ei juhtu.

Oleme hea meelega valmis kohtuma, et oma seisukohti täpsemalt selgitada.

Lugupidamisega

Piret Väinsalu, Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert, piret@elfond.ee, 58120287
Madis Vasser, Eesti Rohelise Liikumise väiketuumajaamade vanemekspert, madis@roheline.ee,  53950310