Vaata-kuula järele: taastuvenergeetika inspiratsioonipäev “Koostöö, keskkond ja otsused”

Päeva avas TÜ kestlike siirete professor Laur Kanger ettekandega sellest, kuidas toimuvad ühiskondlike süsteemide põhjalikud muutused ehk siirded ja kuidas neid kiirendada.


Esinemisest jäi kõlama, et siiret soodustab kolme tingimuse kokkulangemine: väliskeskkonna surve, valitseva süsteemi suutmatus oma probleeme lahendada ning alternatiive pakkuvate nišilahenduste olemasolu.

Siirde kiirendamiseks tuleb toetada uusi lahendusi, nõrgestada senist süsteemi ja leevendada ülemineku tagajärgi. Üksnes olemasoleva süsteemi tõhustamisest ei piisa. Milliste sekkumistega tegeleda tuleb, sõltub ka siirde kiirendamise faasist. Alguses on vaja katsetamisvõimalusi ja koostööd muutusteks valmis osapooltega, kiirendamisfaasis lahenduste laiendamist, rahastust ning senist süsteemi piiravaid standardeid ja tähtaegu. Uue süsteemi kinnistamiseks on vaja toimivat strateegilist raamistikku ja tugistruktuure. Kogu ülemineku vältel tuleb toetada sellest mõjutatud inimesi ja piirkondi, näiteks ümberõppe ning kohaliku majanduse mitmekesistamise kaudu.

Ettekande keskne mõte oli, et ükski osapool ei saa siiret üksi ellu viia. Küll aga saab igaüks hinnata, milliste sekkumiste kaudu ta muutust toetab, kes tegelevad ülejäänud sekkumistega ning kas tegevused on omavahel kooskõlas, piisava mõjuga ja õigesti ajastatud.

• Ettekande slaidid
• Kuula järele: 

Loe lisaks:

• Keskne raamistik siirete kiirendamiseks
• Eesti energiatuleviku Delphi uuring

Kogemust elurikka päikesepargi loomisest jagasid Reelika Sinisalu ja Siim Paist taastuvenergiaettevõttest Sunly.  

Kogemuslugu toetus Sunly, Tartu Ülikooli ja Eestimaa Looduse Fondi algatatud koostööle Sunly Nurme päikesepargis. Koostöö eesmärk oli erinevate loodust toetavate võtetega säilitada hübriidpargi rajamiseks kasutatud maaala elurikkus. Projekt sai alguse 2023. aastal ning eeldatavasti saavad viimased niidutaimede külvid tehtud 2027. aasta kevadeks. Kogemusest tõusis esile, et kui elurikkusega arvestada juba enne pargi ehitamist, siis annab see arendajale võimaluse elurikkuse säilitamiseks ja edendamiseks tehisalade vahel.

• Ettekande slaidid
• Kuula järele:

Loe lisaks:
Raport. Elurikkuse hoidmine ja suurendamine taastuvenergiapargis: Nurme päikesepargi näide

Päeva teise kogemusloo tõi kuulajate ette Mare Mätas Kihnust.

Esitluse põhirõhk oli sellel, kuidas kogukond on tulnud kaasa ja regeerinud meretuulepargi ehitamisele saare ranniku lähedale. Täpsemalt tuli jutuks, kuidas on kogukond saanud ise kaasa rääkida võimalike tuulikutasude kasutamise osas ning milline on olnud koostöö arendajaga erinevate lahenduse ja võimaluste tekitamisel.

• Ettekande slaidid
• Kuula järele:

Pealelõuna algas vestlusega riigiarhitekt Tõnis Arjusega muutuste juhtimisest ja targemast kaasmisest.

Mõned nopped vestlusest:

• Protsessijuhtimise esimene samm on kõige olulisem ning seal tehtud viga on väga raske edaspidises protsessis parandada.
• Arutelu tuleb disainida nii, et see tekitaks ruumis päriselt süvenenud kaasamõtlemist.
• Tuleb võtta see aeg ja tuua kokku erinevad osapooled.
• Kõiki kaasata ei ole ka kaasamisteooria järgi õige ja mõistlik, vaid tuleks protsessi vältel kaasamisredeli järgi sihtgruppe kaasata.
• Keeruliste protsesside juhtimine ei ole muud kui kõrgema tasandi koosoleku juhtimine.

Kuula järele:

Liis Keerberg Keskkonnaõiguse Keskusest tutvustas esialgseid tulemusi tuuleenergeetika kohtuvaidluste põhjal tehtavast analüüsist. 

Mõned ettekandes kõlanud mõtted:

• Kümnest taastuvenergiaplaneeringu lõpetamisest kaheksa jõuab kohtusse.
• KOVide planeeringu lõpetamised peavad olema hästi põhjendatud ning seadusega kooskõlas.
• Tuuleenergia planeeringutega seotud kohtupraktika on alles kujunemas.
• Taastuvenergia eesmärki peame täitma ühiselt, koordineeritult ja põhjendatult.

• Ettekande slaidid
• Kuula järele:

Vestlusringis “Kellele on tarvis keskkonnamõju hindamist?” arutlesid Utilitas Windi arendusjuht Kristiina Nauts, elurikkuse ja ökosüsteemide ekspert Madli Linder, Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) õigusekspert Liis Keerberg ja LEMMA OÜ keskkonnakonsultant Piret Toonpere. Publikust osalesid Pärnu linnavalitsuse üldplaneeringu spetsialist Maarja Maranik ning Kehra vallavalitsuse ehitusspetsialist Hans-Jürgen Schumann.

Vestlusring avas keskkonna mõjuhindamise rolli arendaja, keskkonnaekspertide, kohaliku omavalitsuse ja kogukonna vaatest. Arutelus osalejad nõustusid, et mõjuhindamise eesmärk on arendusega kaasnevaid mõjusid hinnata, võrrelda võimalikke lahendusi ning anda otsustajatele ja avalikkusele valikute tegemiseks vajalikku teavet.

Vastates küsimusele, et milline on kvaliteetne keskkonnamõju hindamine, ütles Maarja Maranik, et keskkonnamõju hindamise tulemus ei tohi olla ette otsustatud. Ta leidis, et ka kõige põhjalikum keskkonna mõju hindamine ei suuda asendada riigi tegemata tööd ehk riigi puudulikku planeerimist.

Üheks keskseks küsimuseks kujunes, kuidas kasutada mõjuhindamist sobivaimate arendusalade valimisel. Samuti arutati, milline teave on põhjendatud otsuseks vajalik, kuidas hinnata rohevõrgustiku toimimist ja arenduste koosmõju ning millist tuge saaks riik nende küsimuste lahendamisel pakkuda.

Näiteks Liis Keerberg KÕKist leidis, et riik peaks analüüsima probleeme ja leidma alternatiivseid lahendusi.

Kristiina Nauts Utilitas Windist tõi välja, et debatt Eesti võimaluste üle pole inimesteni jõudnud ning kuni me ei ole aru saanud valikuvõimalustest, ei saa ka ühiskonnana kokku leppida, millises suunas me riigina edasi liigume.

Keskkonnamõju hindamiste usaldusväärsusest rääkides rõhutati, et oluline on selgitada, kuidas eksperdihinnangud mõjutavad otsuseid. Miks mõni ala jäetakse kõrvale või millistel tingimustel saab arendusega edasi liikuda.

Hans-Jürgen Schumann Kehtna vallast kommenteeris küsimust KMHde hindamise usaldusväärsusest, leides, et ehkki eeldatakse, et KMH käigus jõutakse olukorrani, kus mõju puudub täielikult, kuid mingi mõju jääb alati. Tema hinnangul on ka lõpliku usaldusväärsuse saavutamine kõikide inimeste hulgas ebarealistlik.

Eri vaatenurgad tõid esile ka vajaduse omavahel tasakaaslustada arendusvajadusi, kohalikke huve ja looduskeskkonna säilimine.

Madli Linder rääkis, et mõjuhindamised on läinud paremaks, aga teisalt on ikka suhtumine, et nii on tehtud ja tehakse edaspidi. Puuduvad head juhised või need ei ole saanud ametlikuks.

Piret Toonpere leidis, et keskkonnamõjude hindamisel on mindud lisauuringutega palju täpsemaks. Ta tõi välja ka selle, et alati saab minna veel täpsemaks, kuid vaja on arvestada ka optimaalsete ressurssidega.

• Kuula vestlusringi järele:

Päeva jooksul tehti laudkonniti mitmeid mõtteharjutusi, mille käigus püüti näiteks mõelda, et millise osapoolega peaks oma rollist lähtuvalt arendusselguse saavutamiseks senisest enam koostööd tegema. Valdavalt toodi esile riiki - KliM, MKM, KeA. Eraldi olid olulisel kohal KOVid koos kogukondadega ning tähtsaks peeti ka maaomanikke. Koostööd erinevate haridus-ja teadusasutustega peeti samuti vajalikuks ning just selle edendamist tulevikus.

Ühe mõtteharjutusena uurisime ka, et kus oleksid inspiratsioonipäeval osalejad valmis kompromissiks selle nimel, et taastuvenergiale üleminek saaks toimuda?

Valik vastustest:

• Olen valmis tarbima vähem elektrienergiat selle nimel, et tuulikuid ei tule.
• Ehitame tuumaelektrijaama.
• Olen valmis halbadest valikutest leidma parimad alad, kuhu Eesti vajaduse katmiseks energiatootmise objekte rajada kui pingutame ka taastamise ja leevendamisega. Olen alati valmis ka energiat kokku hoidma.
• Ehk peaks mõtlema enda sisesele kompromissile?
• Kogukonnad ei saa eeldada, et ümbruskond jääb staatiliseks
• Tuuleparke tuleks rajada ikka inimeste (asulate) lähedusse, sest metsaelenikele ei ole elektrit vaja. Minu tagaaeda võib küll tuulikud püsti panna.
• Nõus, et maksumaksja rahadega toetatakse taastuvenergia tootjaid, kui elektrihind kukub teatud tasemest allapoole.
• Kui on selge, et ala on parim võimalikest, siis on paljud kompromissid võimalikud selleks, aga vaja suurt pilti.
• Kompromissi tegemiseks on vaja teada kompromissi eeltingimusi, nt milliste osapooltega ja mis eesmärgil jne

Aitäh kõigile osalenutele!

Inspiratsioonipäeva korraldamist toetas Euroopa Kliimafond ECF.