Kõik uudised

Viivi Vahtre:  Igalühel on metsa teemal arvamusi. Nii ka minul

30. detsember 2021
Esiteks. Ma ei saa siiamaani aru, kuidas kedagi ei häiri, et kuidas metsa tehakse. Kui juhtun mööda
sõitma mõnest langist, kisub süda nagu valust kokku! Metsas marjul-seenil ei käi juba mitukümmend
aastat. Et mitte seda laga näha või oimetuks kukkuda. Ja ma ei suuda mõista, kuidas nii võib. Kuidas
võib jätta endast sellise laga järgi?

Eriti hirumutav on selle Ambla kandi prohveti öeldu, et Eestis kaob mets nii ära, et tuleb kunstlinnud
laulma panna. Mets pole ju selleks loodud, et sellest raha kühveldada. Ma ei ole eriline ökomükoloog,
aga ma julgen arvata, et selline lagastamine on kuritegu.

Teiseks. Võrdluseks üks mälestus lapsepõlvest. Vanaisal-vanaemal oli esimese Eesti Vabariigi ajal
suurte pingutustega saadud maad ja natukene kasvamas ka metsa. Vene ajal anti kõigile küttepuid
vastavalt kus ja mida märgiti sulle ette – see, see (kuivem, alusem, vildakam jne). Aga ma mäletan
vanaisa toksimas oksi, sidus punti pliidusuu, ahju mõõtu ja räästa alla kuivama. Lähedal metsatukad
olid nagu ilus mängumaa meile – ilus, samblane, kohati pohli ja mustikaid… Ja see kuivanud
oksapundi käre pragin – seegi on meeles.

Aga nüüd, kui kuulen kedagi ütlemas, et oh, seal ei olegi midagi hektari, poolegi kohta. Tahaks kohe
kallale minna. Nojah, eks meiegi mehed (mee, poeg) teevad Drušbaga küttepuid ja oksad jäävad
kuskile hunnikusse (neid ju keegi ei taha, järgi ei tule, kuigi graanulit saaks nüüdsel ajal neistki teha).
Nojah, eks poiss ole öelnud, et vast on mõnele linnukesele pesapaigaks oluline. Jah! Siili meil enam
siin küll ei ole, see-eest tigusid. Mingi loom murdis siili pesas kõik pojad.

Ja kolmandaks, otse küsimus targematele. Olen kuulnud, et isegi loomade (karja) tallatav jälg võib
kahjustada kuuse juurestikku ja et see võib põhjustada seda kuuse juurepessi, mädanikku. Aga mida
me siis nende “tanki” jälgedega tegema peame? Kui ei oleks nii palju neid “tanke” metsas, mõnes
kohas võiks vanaviisi nagu “Ukuarus” tsihka-tsahka hobuse ja meestega metsa olulisi töid tegema
nagu näiteks prügitalgud (toim: “Teeme ära!” koristustalgud) vms.

Järeldus minu peas, et mida rohkem “ilusat” halgu, st jääke metsa jääb, seda rohkem tuleb
kõrvallangile mõne aasta pärast raieluba anda põhjendusega, et putukate poolt on mets kahjustatud.
Nägin ühte TeadusEst saadet, et saab nii- ja naasugust toodet. Tore, kui see “prügikala” metsast ka
väärindataks. Saaks marja-seenemetsa saaks paari aasta pärast minna jalgu murdmata! Ma arvan, et
mitte ainult putukad pole oluline, vaid ka toit!



Luuletus “Koduvärava kaseke” (1989)


Miks mu kasekene nutad?
Miks Sul nutust märjad oksad?
Miks Sul nii tühjalt vaatav pilk?
Miks urvakestel jäine tilk?

Leinan oma lehekesi,
nutan taga tähekesi,
vaatan tumedat taeva-äärt –
sealt lootes urbadele kiirt.
Ootan uut ma siidisärki,
saaksin kevadest vaid märki!
Siis ma uue elu sunnil
puhken linnulaulu tunnel!


Mõtiskluse ja luuletuse autor: Viivi Vahtre (73)