Miks on tarvis märgalasid taastada?
Märgalad on nagu maakera veresoonkond - ilma nendeta poleks elu maal pikemalt võimalik. Maailma märgalades ehk soodes, randades, soometsades, deltades, soo- ja lamminiitudel elab 40% maailma liikidest. Märgalad on väga väärtuslikud maastikud, sest nad säilitavad ja puhastavad vett, seovad atmosfäärist süsinikku, leevendavad üleujutusi ja tormide mõju rannikul. Samuti mitmekesistavad nad elusloodust, pakuvad inimestele vaba aja veetmise võimalusi ning kohalikele kogukondadele ka majanduslikke hüvesid.
Kuivendamine (nt kraavitamine) mõjutab oluliselt märgalade olukorda. Nõnda on Lääne-Euroopas tänaseks kadunud ca 90% märgaladest, mis on omakorda kaasa toonud eutrofeerumise, ekstreemsed põuad, üleujutused ning maastikupõlengud. Samuti lendub märgalade kuivendamisel lühikese aja jooksul atmosfääri tagasi tuhandete aastate jooksul turbasse seotud süsinik, võimendades nõnda kasvuhooneefekti. Nende probleemide leevendamiseks on tarvis olemasolevaid märgalasid hoida ja tervendada.
Eestis taastatakse märgaladest eelkõige kuivendatud või muul viisil kahjustatud sooalasid ja märgasid metsi. Viimasel sajandil on Eesti looduslike soode pindala vähenenud pea 3 korda - seda peamiselt kuivenduse tõttu, kuid sellele on kaasa aidanud ka kaevandamine ja taristu laiendamine. Nüüdseks sääraseid soiseid alasid alles vaid umbes 3000–3900 km2 ehk 7–8% Eesti maismaapindalast.
Soode taastamine on vajalik:
Kuivendamine (nt kraavitamine) mõjutab oluliselt märgalade olukorda. Nõnda on Lääne-Euroopas tänaseks kadunud ca 90% märgaladest, mis on omakorda kaasa toonud eutrofeerumise, ekstreemsed põuad, üleujutused ning maastikupõlengud. Samuti lendub märgalade kuivendamisel lühikese aja jooksul atmosfääri tagasi tuhandete aastate jooksul turbasse seotud süsinik, võimendades nõnda kasvuhooneefekti. Nende probleemide leevendamiseks on tarvis olemasolevaid märgalasid hoida ja tervendada.
Eestis taastame eelkõige soid ja märgi metsi
Eestis taastatakse märgaladest eelkõige kuivendatud või muul viisil kahjustatud sooalasid ja märgasid metsi. Viimasel sajandil on Eesti looduslike soode pindala vähenenud pea 3 korda - seda peamiselt kuivenduse tõttu, kuid sellele on kaasa aidanud ka kaevandamine ja taristu laiendamine. Nüüdseks sääraseid soiseid alasid alles vaid umbes 3000–3900 km2 ehk 7–8% Eesti maismaapindalast.
Soode taastamine on vajalik:
- sood puhastavad ja talletavad magevett;
- sood reguleerivad maastikul veerežiimi ning leevendavad sellega põuda ja üleujutusi;
- sood seovad seal pidevalt juurde tekkiva turba abil hästi süsinikku ja pehmendavad sel moel inimese põhjustatud kliimamuutusi; maailmamere kõrval on soo ainus ökosüsteem, mis talletab atmosfääris ringlevat süsinikku;
- soo on paljudele liikidele ainus elupaik (nt putuktoidulised huulheinad, jõhvikad, rabapüü, paljud turbasamblaliigid) või rändepeatus- ja sigimispaik (nt rabakonn, mitmed kiililised);
- inimesele on kuivendamata soo hea marjaala, eriline puhkekoht ja inspiratsiooniallikas;
- sohu mindi vanasti peitu sõdade ja nüüd liigse linnamüra eest;
- sood säilitavad põnevaid jälgi inimtegevusest esemete, säilmete, sooteede ja lugudena;
Uuri ka www.waterlands.eu!