Toimunud loodusretked ja väliüritused
Matkad ja koolitused 2021-2022
2022 veebruar Loodusmatk
taliteel: suurkiskjad ja Natura 2000
2021 oktoober Põlislooduse päeva matkad
- Metsa- ja külamatk Tammikus
- Paunküla Natura 2000 matk
- Lähme õige Sirtsi (Sirtsu) sohu!
- Räätsamatk Sorkuni rabas
- Jalgsi- ja hobumatk Akste Natura loodusalal
-
Metsaretk Kõpu looduskaitsealal
- Hiidrahnudega tutvumise retk
- Räätsamatk Muraka rabas
- Matk Meerapalu soosaartele
- Päikesetõusu matk Põhja-Kõrvemaal
2021 oktoober Kogukonnamatkad
- Noored tantsijad uurisid Elva loodusalal samblikke
- Retkepäev Orajõel
2021 juuni Samblikuretk Seto Folgil
2021 mai
Lahemaa giidide koolitus
2021 veebruar kohalikud matkad
2021 jaanuar kohalikud matkad
Projektitegevused 2018-2020
2020
2019
2018
Veebruar 2022
Loodusmatk taliteel: suurkiskjad ja natura 2000
Veebruari alguses toimus talvine matk, kus lisaks mõnusale looduselamusele, said osalejad teada, mida täpsemalt kujutab endast NATURA2000 loodukaitseala ja kuidas see erineb tavapärasest looduskaitsealast.
Liiguti mööda taliteed Käru jõe lähedal ja ümber Aeli järve, jõuti ka salapärase Emalaukani. Matkajad polnud looduses sugugi omapäi, näha oli värskeid põdrajälgi ja ka rähnide tegutsemisjälgi.
Matkajuht, suurkiskjate asjatundja Eleri Lopp-Valdma, jagas isiklikke kogemusi ning kordumatuid emotsioone kohtumistest Eesti suurkiskjatega. Samuti tuli jutuks, kuidas neil praegu läheb, millist elupaika suurkiskjad vajavad, kuidas koos nendega sõbralikumalt ja paremini elada.
Oktoober 2021
Põlislooduse päeva matkad
23. Oktoobril tähistatakse rahvusvahelist põlislooduse päeva. Eesti loodusturismi ühing ja eestimaa looduse fond (elf) korraldasid sel puhul põnevaid matku üle eesti, et kogukonnad saaksid vahetult kogeda kodukandi karget sügisest põlisloodust.Metsa- ja külamatk tammikus
Salla, Mäiste ja Tammiku küla rahvas käis põlislooduse päeval matkamas Tammiku kandis, Väike-Maarja vallas. Matk algas jalgsi retkejuhi Liina kodutalust, Jürtsilt, ning lõppes ühise lõunasöögiga Salla seltsimajas, kuhu sõideti autodega.
2,5 tunnise matka jooksul liiguti peamiselt mööda küla- ja metsavaheteid. Matka teises pooles tuli matkajatel läbida ka raskem maastik, üle-eelmise aasta lageraielang, mis oli vahepeal mineraliseeritud. Metsatukas liiguti suures osas mööda loomaradu, kuna muid teid seal ei ole. Retkejuht Liina rääkis matka käigus Tammiku küla kaugemast ja lähemast ajaloost ning inimestest, kes on seal elanud või elavad veel praegu. Kõige rohkem räägiti siiski Tammiku loodusest.
Tammiku mõisapargis kohtab mitmeid põliseid tammesid, mis on külale kunagi nime andnud. Park on praegu parkmetsana looduskaitse all. Seal asub ka loodusliku pühapaigana arvele võetud allikas, mis toidab Tammiku järvesid. Osa pargist on vääriselupaik, ning osa järvedest ja nende ümbrusest on Natura 2000 loodusala.
Olgugi et Tammiku külas on RMK teinud väga ulatuslikke lageraieid vahetult VEPide ja Natura 2000 loodusalade kõrval, on praegu veel siiski säilinud palju elurikkust. Parkmetsas võib kohata nii suur- kirjurähni, väike- kirjurähni, musträhni kui ka valgeselg- kirjurähni, kui tuua vaid üks näide.
Retkejuht näitas osalejatele ka kohti, kus on varasemalt kohanud erinevaid linnu- ja loomaliike, ning selgitas laiemalt erinevate metsaliikide elupaiga- ja toitumisvajadusi. Palju oli juttu lamapuidu ja surnud puidu tähtsusest. Juttu tuli ka veerežiimist metsades. Lageraielangil vaadeldi seal kasvama hakanud niidutaimi ja erinevaid ravimtaimi, ning leiti isegi üks õitsev sinilill. Tõdeti, et ligikaudu 2/3 langile istutatud kuusetaimedest ei ole kasvama läinud.
Vaadeldi, kuidas otse VEPi kõrval tehtud lageraie on avanud selle lõuna- ja läänetuultele ning VEP on praktiliselt hävimas. Kokkuvõtteks võib öelda, et kogeti väga erinevaid maastikke. Sai hästi võrrelda, kuidas uuendab end loodus ise ja kuidas püüab seda teha inimene. Mõnikord õnnestunumalt, mõnikord mitte.
Paunküla natura 2000 matk
Paunküla Natura 2000 ala on ühtlasi ka maastikukaitseala. Natura kaitseala on üleeuroopaline kaitsealade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade säilimine pikas perspektiivis. Natura loodusalade hulka on valitud ainult kõige esinduslikumad elupaiga- ja kasvukohatüübid. Kaitse alla võetakse nii palju alasid, et ohustatud liigid ja nende elupaigad säiliksid metsanduse ja põllumajanduse intensiivistumise, ja üldise saastatuse kasvust hoolimata.
Natura 2000 regulatsioonid lähtuvad 1992. aastal vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivist (92/43/EMÜ).
Paunküla NATURA 2000 kaitsealal on kaitstavad liigid näiteks metsis, kuldking ja soohiilakas.
Kose vallas on NATURA 2000 alasid vähe, enamus neist on juba ka looduskaitseala. Valla pindalast on see umbes 18 %. Kogu Euroopaga võrreldes siis oleme alla keskmise. Rohkem Natura 2000 alasid on näiteks Saksamaal, Poolas jne. Euroopa liidu viimased suunised näevad ette, et kaitsealade pindala igas riigis kasvaks 30 % - ni. Eestis on see 20 %, Kose vallas 18 %. Ilmselgelt peab kaitsealasid juurde tegema.
Natura looduskaitsealade peamine erinevus teistest kaitsealadest seisneb selles, et neil aladel on esikohale seatud konkreetsete liikide ja elupaikade vajadused.
Paunküla MKA on kaitse alla võetud 1981. aastal Harju Rajooni RSN Täitevkomitee otsusega. Kaitseala kehtiv tsoneering ja kaitsekord on kinnitatud 2006. aastal. Kaitseala, pindalaga 619,4 ha, asub Harju maakonnas Kose vallas Rõõsa ja Sõmeru külas.
Geoloogiliselt moodustab ala loode-kagusuunalise Paunküla oosistiku, mille vahel termokarstilise tekkega lehtrites asub 9 väiksemat järve, millest suurim on Lindjärv pindalaga 6,5 ha. Järvede iseseisev areng algas pärast suure jääpaisjärve taandumist Paunküla aladelt. Käesolevaks ajaks on järved enamasti kinni kasvanud ja mudastunud, muutunud väikesteks veesilmadeks oosistiku servaalal. Limnoloogilise rajoneerimise alusel kuuluvad Paunküla järved Madal-Eesti segatoiteliste järvede valdkonda (Animägi, 2005). Kaitsealast ligikaudu 94% jääb riigimaale ning 5% eramaale. Kokku on täielikult või osaliselt hõlmatud 9 kinnistut.
Vastavalt kaitsekorrale jaguneb kaitseala maa- ja veeala Paunküla sihtkaitsevööndiks (pindala 153 ha) ja Paunküla piiranguvööndiks (pindala 466,4 ha). Viimane tähendab seda, et sisuliselt on lubatud turberaie enamus Paunküla maastikukaitsealal. Kuna see ei lähe aga kaitsealuste liikide kaitsega kooskõlla siis võiks öelda, et kahe kaitseala eesmärgid on kohati vastuolus. Igal juhul antud alas ei tohiks ühtegi raiet teha. Eramaadel on juba tehtud turberaiet.
Alates 1958. aastast on kaitsealalt leitud 11 erinevat II kaitsekategooria ning 14 erinevat III kaitsekategooria taimeliiki.
Kaitstavaid loodusobjekte leidub Kose vallas kokku 101 km2 ulatuses ja need moodustavad 19% valla territooriumist. Täielikult või osaliselt jääb Kose valla territooriumile 11 Natura 2000 loodusala ning 2 linnuala.
Matkal käinud kohalikud imestasid, et Kose vallas on selline ilusa maastikuga ala.
Nägime ka teisi matkalisi. Talvelinnud tegid oma toimetusi. Valitses vaikus, kuna paks lumi oli summutanud lähedal asuva Tallinn- Tartu maantee müra.
Lähme õige sirtsi (sirtsu) sohu!
Pandivere kõrgustiku jalamil asuv Sirtsi (Sirtsu) soo on läbimatu koht juba rahvapärimuses ja läbimatuks on see jäänud ka tänapäeval. Haruldusterikkasse keskkonda pole rajatud matkaradu ega laudteid. Seda põnevam on koos kogenud juhendajaga sinna räätsamatkale suunduda. Põlislooduse päeva kogukonnamatkal osalejad justnimelt nii tegidki. Matk algas Palasi külast ja kõigepealt suunduti Nüri laugaste vahele. Ilm oli ilus ja tuju seltskonnal hea. Matkatee viis edasi üle lageraba kagusse, soo lõunapoolsesse serva. Sealt soo serva pidi tagasi lääne poole kuni Palasi küla esimese taluni. Teekonnal vaadeldi erinevaid soomaastikke ja taimi, räägiti Sirtsi kaitsealast ning Natura aladest üldisemalt.
Vaata retke pilte allolevast galeriist
Räätsamatk sorkuni rabas
Kõpu küla inimesed käisid põlislooduse päeval räätsamatkal Sorkuni rabas, mis on Riisa raba lõunapoolne osa. Lisaks tavapärasele rabaretkele tutvustas giid Edu Kuill ka soo taastamise ala ja sealseid paise.
Jalgsi- ja hobumatk akste natura loodusalal
Põlislooduse päeval matkasime põlisel kombel: jalgsi ja hobustel. Sihtkohaks võtsime Akste Natura loodusala, Arramäe jääksoo taastusala ja Akste metsakuklaste kaitseala. Valisime selle piirkonna, sest see hõlmas nii põlisloodust (Akste järv), siis inimtekkelist, kuid taastatavat ökoloogilist katastroofiala (Arramäe soo taastusala) ning lõpuks kaitse all olevat üleminekuökosüsteemi Akstes, kus kuklaste kaitse eesmärk on sujuvalt üle minemas loodusmetsade kaitse eesmärgiks (juhul kui seda vahepeal ei takista metsamajandajad).
Matka alustasime RMK matkarajalt ning suundusime huumustoitelist Akste järve vaatlema. Järve ümbritseva tallamisõrna õõtsiku säästmiseks jätsime ümber järve teekonna ära ja suundusime Arramäe taastusalale.
Arramäe rohkete tammid ja suletud kraavide tõttu oli vett alale kogunenud rohkem kui kuiva aja tõttu oleksime osanud karta. Seetõttu pidid hobumatkajad minema ringiga meile Akste kuklaste kaitsealale vastu ning jalgsimatkajad sumpasid läbi taastusala, - üle tammide ja mööda kraavide servi.
Akste ja Arramäe serv osutus tormimurru tõttu raskesti läbitavaks padrikuks. Ilmselt just seetõttu peitus seal ka metssigade lesila: mudavannide ja sügamispuudega. Akste kuklaste koloonia metsast on üle 20% juba loodusmetsa ala. Kuklased on asunud rohkem äärealadele, endised suured pesad on kadunud, kuid asemele on ilmunud uusi väikseid ja keskmise suurusega pesasid.
Matka pikkuseks kujunes 7,2 km.
Matkamarsruut sai kirjeldatud siin: MATKAMARSRUUDI KIRJELDUS
Vaata retke pilte allolevast galeriist
Metsaretk kõpu looduskaitsealal
Hiiumaal tähistati rahvusvahelist põlislooduse päeva metsaretkega Kõpu looduskaitsealal Kalestes. Juhendaja oli mükoloog ja metsaliikide ekspert Indrek Sell. Matkast võttis osa üle 25 inimese, lisaks Kõpu kandi rahvale oli osalejaid Kärdlast, Kassarist ja mujaltki. Kogukonnamatka eesmärgiks oli tutvustada Natura 2000 alade loodusväärtusi kohalikule rahvale.
Matk oli osalejate arvates igati tore ja hariv. Saadi teada, et Eestis on 8-10000 seeneliiki ja 230 torikseente liiki. Juttu tuli ka puuseentest, mis on vähese toitainete sisaldusega ja valdavalt mittesöödavad, tinglikult söödavad on nende hulgas aga värsked vääveltorikud. Räägiti veel paljust muustki huvitavast.
Metsamatka saarel saatis merekohin, ilmaga matkajatel vedas. See oli leebe, kuiv ja metsas ei tülitanud ka liigne tuul. Vahva üritus lõppes hernesupi, kohvi ja viineripirukatega.
Hiidrahnudega tutvumise retk
Lahemaa kogukond tähistas põlislooduse päeva Loksa ümbruse hiidrahnudega tutvumise retkega. Loodusgiid Kaisa Linno rääkis Lahemaa rahvuspargi kui Natura 2000 ala väärtustest ja omapärast. Külastati Mardimiku kivi, Kiviheinamaa Kärga kivi, Tammispea suurkivisid ja Jaani-Tooma suurkivi. Arutleti, kust ja kuidas on kivid Lahemaale tekkinud, püüti mõõta nende suurust ja nooremad osalejad vallutasid tippe. Kõik nautisid mõnusat sügispäeva kaunis Eesti looduses ja olid rõõmsad, et said taas midagi Lahemaast teada.
Vaata retke pilte allolevast galeriist Fotod: Kaisa Linno
Räätsamatk muraka rabas
Alutaguse valla elanikud tähistasid põlislooduse päeva Ingrid Kuligina (Alutaguse Matkaklubi) eestvedamisel räätsamatkaga Muraka rabas. Teekond algas autosõiduga Mustassaarde, edasi liiguti karges sügisilmas lummavaid vaateid nautides jala Varessaarde. Seal pandi jalga juba räätsad, et matkata Ilusate laugaste juurde.
Teel õnnestus näha raba põlisasukate elutegevuse jälgi: tetrede väljaheidet, värskeid põdrapabulaid. Looduselamused sellega ei piirdunud. Avanes erakordne võimalus näha raba peal olles eemalt kaljukotkast lendamas. Võimas lind tegi paar- kolm tiiru ümber oma Kotkanina pesa ja lendas lõuna poole tagasi.
Elamusrikas matk andis osalistele võimaluse arutleda ka kodukoha soode ja vanade metsade kui põlislooduse ühtede sümbolite, ning nende kaitsmise vajalikkuse, üle.
Vaata matka pilte allolevast galeriist
Matk meerapalu soosaartele
Põlislooduse päeva raames suundusid valla loodushuvilised koos matkajuhi Kristina Traksiga (Nature Tours Estonia) retkele Peipsiveere looduskaitsealale. Sügisene Meerapalu soo ja sealsed soosaared jätsid osalejatele sügava mulje. Matkaliste sõnul avastasid nad kodukandis kohti, kuhu omal käel iial ei satuks.
Vaata matka pilte allolevast galeriist Fotod: Kristina Traks
Päikesetõusu matk põhja-kõrvemaal
Põhja-Kõrvemaal toimus põlislooduse päevale pühendatud päikesetõusu matk siinse kogukonna aktiivsetele naistele, seda Marilin Pehka (VisitKorvemaa.ee) eestvedamisel. Ettevõtmine osutus heitliku ilma tõttu tõsiseks väljakutseks, ometi kaalus Kõrvemaa võrratu loodus üles vihmase ilma ebameeldivused ja osalejad nautisid väljumist mugavustsoonist.
Ettevõtlikud naised said kokku hommikul kell 7.45, pakkisid seljakotti musta pässiku eliksiiri, kuuma tee, kohaliku mesinku mee, Sandra mahesaiad ning Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuse pagari koduleivad. Kahe tunni jooksul matkati Põhja-Kõrvemaa maastikukaitsealal ja künklikul RMK Jussi loodusrajal, kokku üle seitsme kilomeetri. Südamekujulise Linajärve ääres nauditi piknikku, ning julgemad karastasid end rabajärves.
Koos jõuti järeldusele, et piirkonna naiste ühistegevused läbi looduses liikumise on vajalikud, selliselt kasvab kogukonna kuuluvustunne ning sünnib ägedaid ideid koostööks. Plaanis ongi luua matkast igakuine traditsioon, et pöörata tähelepanu naiste tervise hoidmisele liikumise kaudu.
Osalesid matkakorraldaja ja piirkonna turismi panustaja Marilin Pehka, Eestimaa Looduse ja Loomateraapia keskuse juhataja Kristi Raava, psühholoog ja terapeut Annika Klemets, Pillapalu Forest Retreat ja Natural Chaga perenaine Birgit Naur, treener ja spordifanaatik Marju Tempel, ning massöör ja terapeut Laura Nirgi.
Vaata matka pilte allolevast galeriist Fotod: Marilin Pehka
Kogukonnamatkad
Noored tantsijad uurisid elva loodusalal samblikke
Sügiseses laanes metsasamblike uurimine pakub erilise elamuse. Selle kogemuse said Tartu Tähtvere Tantsukeskuse noored, kes matkasid oma mõnusa seltskonnaga Elva loodusalal.
Lihhenoloog Polina Degtjarenkoga juhendamisel avastasid nad palju huvitavat samblike – nende nutikalt bakterite või mikrovetikatega koos elavate seente kohta, keda ekslikult sageli hoopis taimedeks peetakse.
Vaata matka pilte allolevast galeriist
Retkepäev orajõel
Muhevaim on kokku pannud muheda lühivideo retkepäevast Orajõel
Juuni 2021
Samblikuretk seto folgil
Juunikuisel muusika- ja matkafestivalil Seto Folk viis lihhenoloog Piret Lõhmus huvilistele läbi samblikuretke Värska ümbruse metsades. Piret selgitas, kes on samblikud, kus neid kohata võib ja miks neid tasub uurida.
Samblikuretk toimus kohalikele inimestele ning festivalikülalistele Värska loodusala (EE0080215) vahetus läheduses. Üheskoos harjutati ka samblikuvaatluste tegemist teadusalgatuse „Tähelepanu! Valmis olla! Samblik!” jaoks.
Vaata retke pilte allolevast galeriist
Mai 2021
Lahemaa giidide koolitus
Käesoleva aasta kevadel toimus Lahemaa 50. sünnipäeva auks kohalike giidide koolitus ja atesteerimine. Osa võttis 27 Lahemaa giidi ja turismiasjalist, kes läbisid kuus koolitusmoodulit, praktika ja eksamid. Koolituse sisuks oli Lahemaa rahvuspargi väärtused, piirangud, looduse vahendus ja giidinduse nüansid.8. mail 2021 toimus seminaripäev Palmses, kus õpiti tutvustama Lahemaa rahvuspargi kui Natura2000 ala väärtusi.
Asta Tuusti Eesti Loodusmuuseumist juhendas, kuidas Lahemaa loodusväärtusi vahendada. Enri Uusna Keskkonnaametist viis läbi keskkonnaharidusliku õpperetke. Kogenud Lahemaa giidid Anne Kurepalu ja Saima Gordejeva rääkisid, milliseid Lahemaa väärtusi ja kuidas eri maade külastajatele tutvustada.
Pilte üritusest näeb veel Visit Lahemaa Facebookis.
23. mail said Lahemaa giidid atesteeritud ja on valmis giidina töötama, et oma kodukohta külastajatele tutvustada.
Koolituse korraldajaks oli Lahemaa Turismühing koos partneritega Keskkonnaametist, RMK-st, Eesti Maaülikoolist, Eesti Loodusturismi Ühingust, Tallinna Giidide Ühingust, Eesti Maaturismi Ühingust, Eesti Loodusmuuseumist, Harjumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskusest ja Eesti Giidide Liidust.
Veebruar 2021
7.veebruaril 2021 käisid kohalikud matkamas Puhatu soos Alutaguse rahvuspargis
7.veebruaril 2021 käisid kohalikud tutvumas Lahemaa märgaladega
6.veebruaril 2021 toimus kohalikele suunatud jalgsimatk Lääne-Virumaal Peetla raba kandis
6.veebruaril 2021 toimus kohalikele ringsõit ja jalgsimatk Väinamere hoiualal Puhtu- Laelatu piirkonnas
3.veebruaril 2021 Kõpu külarahvas käis kelkudega tutvumas Öördi rabaga
2.veebruaril 2021 toimus kohalikele räätsamatk Meelva rabasse Põlvamaal
2.veebruaril 2021 toimus kohalike retk Luitemaa hoiualal Häädemeeste rannas
Jaanuar 2021
31.jaanuaril 2021 toimus kohalikele suunatud räätsamatk Agusalu sohu
31.jaanuaril 2021 toimus kohalikele suunatud suusamatk Muraka rabasse
31.jaanuaril 2021 toimus kohalikele suunatud jalgsimatk Sirtsi sohu
30. ja 31.jaanuaril 2021 toimusid kaks Tallinna giidide retke Paljassaare hoiualal
26.jaanuaril 2021 toimus kohalikele suunatud rabaretk Soomaale
14.jaanuaril 2021 toimus loodusgiididele ja matkakorraldajatele looduskaitse teemaline veebikoolitus
2020
- 1.novembril 2020 toimus kohaliku kogukonna retk Veski hoiualale.
- 25.augustil 2020 toimus Muhu kohvikute päeva raames kohalikele suunatud üritus “Alvaritele pai”, kus arutati looduskaitse ja kohaliku majanduse arendamise koostöövõimalusi ja Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala võimalusi.
- 8.augustil 2020 toimus Tartus loodusfestivali raames avatud telk Natura 2000 alade teemalise infojagamisega
- 7.augustil 2020 toimus Tartus loodusfestivali raames rattaretk Tartu ümbruse Natura 2000 aladele
- 20.mail 2020 toimus e-külalistund kooliõpilastele looduskaitse vajalikkusest tulevaste pandeemiate ärahoidmiseks
- 7. mail 2020 lõppes Kahoot veebikeskkonnas looduskaitse teemaline viktoriin
- 2. mail 2020 toimus loodusturismiettevõtetele seminar (e)rakorraline loodusturism
2019
2018
- Päikseline sügisretk Matsallu maastikke, linde ja loodusfilme vaatama