Liis Kuresoo juhtimisel algas õppereisi ringkäik Tammõtsõõri ja Ilmamäe juurest ning liikus mööda Kütioru matkarada esmalt läbi sihtkaitsevööndi ning edasi läbi erinevalt majandatud piiranguvööndi metsade.
Haanja metsad on olnud küllaltki tugeva inimmõjuga ning inimtegevusest puutumata metsa on Haanja looduspargis säilinud vähe - ka rangelt kaitstavad alad on inimtegevusest mõjutatud. Siiski on siin erandiks näiteks Kütioru järsud, sälkorgudega liigestatud veerud, mis on pigem olnud püsivalt metsaga kaetud. Peamisteks Natura 2000 metsaelupaigatüüpideks on vanad loodusmetsad (Loodusdirektiivi elupaigatüüp 9010*) ning rohunditerikkad kuusikud (Loodusdirektiivi elupaigatüüp 9050).
Rangemalt kaitstud Kütioru sihtkaitsevööndis tuvastati vääriselupaigale viitav sammal kännukatik.
Järgnevalt liiguti läbi kolme erinevalt majandatud piiranguvööndi metsa.
Püsimetsana majandatav mets: kohalik elanik majandab metsa madala intensiivsusega, säilinud on metsa mitmekesine liigiline ning erivanuseline struktuur, eriti ohustatud vääriselupaikade (VEP) liigid tuvastatavad, näiteks puudel kasvavatest seentest roosa pess, tumepruun taelik ning põlismetsale omane sammal sulgjas õhik. Hea näide püsimetsanduse võimalikkusest Eestis.
Umbes 15 aastat tagasi tugevalt hõredamaks raiutud metsa-ala, mis on seejärel täielikult raietest puutumata jäänud. Alusmetsas domineerib sarapuu ning kuuseuuendus on tänu sellele tagasihoidlik. Püsimetsana majandamise soovitus võiks siin olla sarapuu väljaraiumine, et parandada valgustingimusi ja anda valgust looduslikult tekkivale uuendusele.
Intensiivselt uuendusraiega majandatud ala, kust ühe lageraiega eemaldati u 130 aastane kuusik. Vana metsaga seotud liigid on hävinud ning kaitstaval alal sellisel viisil majandamine (olgugi seadusega lubatud 1 ha piires) ei toeta piiranguvööndis loodusväärtuste säilimist. Kliimamuutuste ning elurikkuse kaitse seisukohast oleks soovitus jätta kasvama ja looduslikku uuendust soodustama ennekõike laialehiseid puuliike. Istutatud on uuesti kuusekultuur.
Kokkuvõttes toetas ringkäigul nähtu arusaama, et praktika, kus piiranguvööndis on lubatud metsa majandamine kuni 1 ha suuruse lageraiena, ei toeta kaitsealade piiranguvööndi metsades loodusväärtuste säilimist. Piiranguvööndi metsade loodust säästvat majandamist pidurdab ka polariseerumine, mille tulemusena väikemetsaomanikud kardavad ise oma metsi majandada ning kipuvad neid suurtele kokkuostjatele müüma. Kogukonnast kaugel asuvad majandajad ei pruugi kohapealseid väärtusi tunda ega osata neid kaitsta. Kindlasti tuleks Haanja loodusele kasuks, kui kogukonna sees oleks rohkem lahti räägitud ootused maastikuilmele ning metsa väärtustele ja kogukond suudaks ise leida tasakaalu oma metsade loodusväärtuste ning majandamisvajaduste vahel.
Õppereisi teine pool toimus avatud vestlusringina, mille keskne küsimus oli: Mis on täna peamine põhjus sellele, et piiranguvööndi metsade loodusväärtused ei ole hästi kaitstud? Milline on muutuse vajadus? Arutelus puudutati kehtiva seadusandluse rakendamise kitsaskohti ning võimalikke tegevusi kogukondade toetamiseks.
Püsimetsa majandamise ning Haanja jt loodusparkide piiranguvööndi metsade raiete kohta võib lisaks lugeda Eesti Looduse 05/2020 numbrist