Eestimaa Looduse Fondi, Tartu Ülikooli ja Teeme Ära talgupäeva korraldatud algatus on väga hästi vastu võetud. Osalenud on hulk koole, kollektiive ja niisama looduses liikujaid igalt poolt Eestist. Kuna nurmenukuvaatluse tegemine on lihtne, teevad paljud huvilised mitu vaatlust.
„Mida rohkem infot kokku saame, seda ulatuslikumaid andmeid Tartu Ülikooli teadlased enda teadustöös kasutada saavad ning seda põnevamad on ka tulemused,“ ütles algatuse üks meeskonna liige ja Tartu Ülikoolis nurmenukke uuriv Marianne Kaldra. „Juba praegu on meieni jõudnud fotosid ja infot eriskummalistest nurmenukkudest. Näiteks on tavaliselt ühel nurmenuku taimel kõik õied ühte tüüpi. Meile on saadetud aga fotosid Eesti eri paigust, kus on pildi järgi hinnates ühel taimel mõlemat tüüpi õied. Seda tavaliselt ei esine ning seda peab kindlasti edasi uurima, mis selle põhjus võib olla,“ lisas Kaldra.
Nurmenukuvaatlusi saab teha, kuni taimed veel õitsevad. Nurmenukke võib kohata niidul, tee ääres, metsaveerel ja rannikualadel. „Soovitame kõigil, kes on mõelnud loodusteadustesse enda panuse anda, kiiresti vaatlus ära teha, kuna nurmenukkude õitsemise aeg ei kesta enam kaua. Mõne nädala pärast on tõenäoliselt nurmenukkude suurem õitsemise aeg läbi,“ ütles Eestimaa Looduse Fondi looduskaitse ekspert Silvia Lotman. „Eriti on oodatud vaatlused näiteks Jõgevamaalt, Ida- ja Lääne-Virumaalt ja Põhja-Viljandimaalt, kus praegu on veel nurmenukuvaatlusi vähe tehtud,“ täpsustas Lotman.
Vaatluse tegemiseks ei ole vaja suuri eelteadmisi. Kahe nurmenuku õie tüübil vahe tegemine on lihtne ning kodulehel nurmenukk.ee on koht kiireks vaatluse edastamiseks.
„Eesti otsib nurmenukke“ on kodanikuteaduse aktsioon, mille abil kogutud andmed aitavad muuhulgas hinnata ökoloogilisi muutusi Eesti poollooduslikel kooslustel, mis on kogu Euroopas kaitse all Natura 2000 võrgustiku kaudu. Kaitsealadel säilivaid looduskooslusi toetavad kaitsealade vahel rohumaad ja põlluservad, mille kaudu saavad liigid levida. Nurmenukk kui rohumaadel laialt levinud taim võimaldab uurida sellise rohelise võrgustiku toimimist kogu Eestis.
Nurmenukuvaatlusi saab teha, kuni taimed veel õitsevad. Nurmenukke võib kohata niidul, tee ääres, metsaveerel ja rannikualadel. „Soovitame kõigil, kes on mõelnud loodusteadustesse enda panuse anda, kiiresti vaatlus ära teha, kuna nurmenukkude õitsemise aeg ei kesta enam kaua. Mõne nädala pärast on tõenäoliselt nurmenukkude suurem õitsemise aeg läbi,“ ütles Eestimaa Looduse Fondi looduskaitse ekspert Silvia Lotman. „Eriti on oodatud vaatlused näiteks Jõgevamaalt, Ida- ja Lääne-Virumaalt ja Põhja-Viljandimaalt, kus praegu on veel nurmenukuvaatlusi vähe tehtud,“ täpsustas Lotman.
Vaatluse tegemiseks ei ole vaja suuri eelteadmisi. Kahe nurmenuku õie tüübil vahe tegemine on lihtne ning kodulehel nurmenukk.ee on koht kiireks vaatluse edastamiseks.
„Eesti otsib nurmenukke“ on kodanikuteaduse aktsioon, mille abil kogutud andmed aitavad muuhulgas hinnata ökoloogilisi muutusi Eesti poollooduslikel kooslustel, mis on kogu Euroopas kaitse all Natura 2000 võrgustiku kaudu. Kaitsealadel säilivaid looduskooslusi toetavad kaitsealade vahel rohumaad ja põlluservad, mille kaudu saavad liigid levida. Nurmenukk kui rohumaadel laialt levinud taim võimaldab uurida sellise rohelise võrgustiku toimimist kogu Eestis.