Kõik uudised
ENMAK: kaheksa ettepanekut tuumaenergia teemal
Riik koostab parasjagu uut energiamajanduse arengukava (ENMAK) ning selle raames saatsid keskkonnaorganisatsioonid septembri alguses kommentaarid ja ettepanekud arengukava täiendamiseks kliimaministeeriumile. ENMAK katab tervet hulka valdkondi, sealhulgas on arengukava eelnõusse ootamatult tugevalt sisse tulnud ka tuumaenergia.
Ehkki varem on riik öelnud, et tuumaenergia osas ei ole veel midagi otsustatud, siis praeguseks on valitsus alustanud eriplaneeringu protsessiga ning tuumajaamale asukoha valimisega. Selline asjade käik on äärmiselt küsitav ning õõnestab usaldust riigi suhtes. Tuumaenergia valdkonnas esitasid keskkonnaühendused kliimaministeeriumile kaheksa kommentaari-ettepanekut:
Foto: Dirk Rabe (Pixabay)
1. Eeluuringu kokkuvõttes sõnatakse, et ühiskondlikult tuleb riskitunnetust ja saadavat kasu läbi arutada. Hetkel on aga segane, kus seda on plaanitud teha. Praegune riiklik eriplaneering “kas” küsimust ei tõstata, vaid arutatakse tuumajaama asukoha üle.
Lisa 2-8. Kokkuvõtvalt on ENMAKI keskkonnamõju järgnev: [---] Tuumaenergia kasutusele võtuks Kliimaministeeriumi juhtimisel läbi viidud eeluuring jõudis järeldusele, et tuumaenergia kasutuselevõtu peamine probleemkoht on radioaktiivsete jäätmete käitlus ja lõppladustamine. Kokkuvõtvalt jõudis töögrupp järeldusele, et tuumaelektrijaama rajamist selgelt takistavaid asjaolusid (lahendamata mõjusid) ilmselt ei ole ja planeerimisega ning mõjude hindamisega võib edasi liikuda. Tuumaenergia kasutuselevõtu üle otsustamisel peaks vähemalt üheks kaalukeeleks olema ühiskondlik riskitunnetus. See tähendab, kas Eesti ühiskonna enamus tunneb ennast piisavalt turvaliselt arvestades saadavat energeetilist kasu (loodustingimustest sõltumatu elektritoodang) ja sellega kaasnevat riski (võimalikud kaasnevad mõjud ja avaldumise tõenäosus). Seda küsimust tuleks ühiskonnas arutada jagades emotsioonitut ja teaduspõhist informatsiooni.
ETTEPANEK 1: lisada ENMAKisse lause, et tuumajaama on võimalik rajada turupõhiselt, kuid tuumajaama eripärastest ja pikaajalistest riskidest tulenevalt (radioaktiivsed jäätmed ja nende (lõpp)ladustamine, õnnetuse risk mh sõjaolukorra tõttu) on konkreetse jaama rajamise lubamine vajalik läbi kaaluda strateegilisel tasandil, arvestades tehnoloogia küpsusastet, tuumaenergia kasutuselevõtu tervikmõju ning kaasates otsustamisse avalikkus. Vajalik on selgelt välja tuua, mis etapis selline kaalumine (koos avalike arutamistega) ning tuumajaama rajamise lubatavuse põhimõtteline otsustamine toimuma peab.
2. ENMAKis käsitletakse tuumaenergiat aeglaselt juhitava võimsusena - see tundub võimalik tehnoloogilisest vaatest. Küsitav on, kas ka turupõhiselt on see võimalik. Väikesesse moodultuumajaama investeerimiseks on vaja sõlmida elektri pikaajalisi ostulepinguid suurtööstustega (juhul, kui neid Eestisse tekib). Tuumaenergia töörühma lõpparuande järgi (lk 37) on eeldatav 10–20-aastaste lepinguliste tööstusklientide osakaal 60–80% kogu elektrimüügist. Tuumajaama koormustegur peaks olema võimalikult kõrge (nt TET lõpparuande põhjal on Fermi Energia koormustegur soovitavalt 92%), et see oleks tasuv, ja seda ei ole võimalik saavutada elektrit vaid börsile müües, kuna börsihind jääb tihti alla tuumajaamas toodetava elektri hinna. Suurtööstused vajavad energiat pidevalt ja on nõus selle eest maksma stabiilselt kallimat hinda, kuid see tähendab ka seda, et tuumajaam töötab ühtmoodi nii aegadel, mil elektrit on üle (taastuvenergia pakub seda nullhinnaga) ja ka neil aegadel, mil seda on puudu. Senimaani on baaskoormuse taganud suuresti põlevkivielekter, mis töötab vastavalt börsi nõudlusele (kõrge elektrihinnaga aegadel) ning sellega ei ole seotud suures mahus pikaajalisi ostulepinguid suurtööstustega. Väike mooodultuumajaam aeglaselt juhitava võimsusena/baaskoormuse tagajana on seega märkimisväärselt erinev tänasest olukorrast ning see stsenaarium tuleks selliselt ka läbi mõelda ja kirjeldada.
(Eelnõu lisa 1 lk 2: “Juhitavad tootmisvõimsused on võimsused, millega saab arvestada kõrge tarbimisega perioodidel, näiteks päevi kestva pakase korral. Need võimsused tagavad varustuskindluse ka võimalikes erakorralistes olukordades, nt Balti riikide eraldumisel iseseisvaks sagedusalak”s)
Küsimus: Kas riigil on plaan nt kõrge tarbimisega perioodidel suurtööstustele riiklikus käsukorras panna peale keeld elektri tarbimiseks, et tuumaelektrit saaks selle asemel kasutada elutähtsate funktsioonide jaoks riiklikuks tarbimiseks?
ETTEPANEK 2: Eemaldada viited, et tuumajaama kasutatakse aeglaselt juhitava võimsusena või lisada selgitus, kuidas on plaanis kasutada tuumajaama aeglaselt juhitavana ja baasvõimsusena riikliku varustuskindluse tagamiseks, kui sellega on seotud suurtööstuste pikaajalised elektriostulepingud.
3. Eeldusel, et väike moodultuumajaam vajab toimimiseks suurtööstustega pikaajalisi elektriostulepinguid, peab Eestisse sellist tööstust tekkima, mis oleks võimeline tuumajaamas toodetud keskmisest turuhinnast kallimat elektrit ostma. Tööstuste lisandumisel on olulised riigi vaatesest tekkivad keskkonnamõjud (olenevalt millised tööstused need oleks) ning elektritarbimise kasv. Seega peaks riik arvestama projektsioonides ka sellega, et tuumajaamaga koos tulevad ka suurtööstused. Vaja on aru saada, kas ja kui palju vaba (st ettemüügilepingutega mitte hõlmatud) elektrit päriselt Eesti turule tuleks olemasoleva tarbimise katteks ja kui palju praegu plaanitavast 600 MW-st läheks uue tööstuse tarbeks (ehk siis elektritarbimise kasvu).
ETTEPANEK 3: lisada arvestused, millises mahus prognoositakse koos tuumajaamaga Eestisse suurtööstuste tulekut, ning kirjeldada võimalikke suurtööstuste valdkondi ja selle tulemusena elektritarbimise kasvu ja võimalikku keskkonnamõju Eestis.
4. Analüüs “Eesti üleminek kliimaneutraalsele elektritootmisele” sõnab: Tuumaenergia stsenaariumi majanduslik atraktiivsus vähenes märgatavalt, kui tuumajaamade koormustegur kasvas võrreldes esialgses modelleerimises eeldatud 65– 70% pealt tundlikkuseanalüüsis testitud 90%-ni, kuna kõrgema koormusteguri korral tõrjutaks turult välja soodsamaid taastuvenergia võimsusi, tõuseksid elektrihinnad ja väheneks konkurentsivõime.
ETTEPANEK 4: Kirjeldada, kuidas riik plaanib maandada elektrihindade tõusmise riski, mis on reaalne väikese moodultuumajaama tulekuga, mis töötab Fermi Energia AS poolt tõendamata väidete kohaselt koormusteguriga 92% (Tuumaenergia töörühma lõpparuanne Tabel 3)?
ETTEPANEK 5: Kirjeldada ka stsenaariumit, kus väike moodulreaktor töötab oodatust oluliselt kehvemini, kuid energiamahukas tööstus vajab sisendit - milliste sektorite arvelt see energia võetakse?
6. Eelnõu tabelis 3 on ühe investeerimisriskide maandamise alategevusena välja toodud “tuumaenergiaga seotud arendusriskide defneerimine”: defineerida on mõtet vaid siis, kui selle teadmisega on hiljem plaan midagi edasi teha. Kui riik näeb, et tuumajaam võiks tekkida turupõhiselt, siis ei oleks vaja riigil ka sekkuda arendusriskide defineerimiseks. See peaks olema arendaja ülesanne.
ETTEPANEK 6: täpsustada, mida tähendab eelnõu tabelis 3 välja toodud tegevus “tuumaenergiaga seotud arendusriskide defineerimine”. Millist rolli plaanib riik võtta tuumajaama investori arendusriskide maandamiseks?
7. Riigikogus toimunud aruteludes on pidevalt läbi käinud väide, et tuumaenergeetika ei vaja toetusi (väidetavalt ainuke energiatootmise viis, kes neid ei vaja). Selle teadmise baasilt tehti ka otsus tuumaenergeetika arendamise võimaldamiseks vajalike ettevalmistustega edasi liikumiseks. ENMAKi KOKKUVÕTE aga näeb ette pikaajalisi finantseerimislahendusi mh tuumenergiale: Pikema elueaga taristu (meretuulepargid, tuumajaam, vesisalvesti) jaoks luuakse investeeringukindluse tagamiseks pikaajalised finantseerimislahendused, mis võimaldaks neil turupõhiselt teha investeerimisotsuseid). Kuigi finantseerimislahendused ei ole otsetoetused, siis kaasnevad sellega tõenäoliselt riigile kulud, riskid ja kohustused, millega esialgset otsust tehes ei arvestatud. Kui võrrelda tuumaenergeetikat ja taastuvenergiat, mis mõlemad vajavad riigi tuge, siis tuumaenergia puhul on ühiskondlikke riske ja määramatust väga palju rohkem ning on küsitav, kas need riskid on seda väärt, kui riik saaks hakkama ka ilma tuumaenergiata. 2024. a. juunis “Tuumaenergia Eestis kasutuselevõtu toetamine” otsust toetanud Riigikogu liikmete seas paistis olevat valdav seisukoht, et kui arendaja soovib arendada, siis tal võiks see võimalus olla (regulaator ja seadus oleks olemas). Riigi aktiivne osalus investeeringukindluse tagamiseks on aga juba täiesti omaette suur samm edasi, mida ei ole ühiskondlikult läbi arutatud. See näitaks selgelt, et riik soovib tuumajaama tulekut ja on valmis selleks andma omapoolseid garantiisid, mitte vaid õigluslikku ja regulatiivset keskkonda, nagu praegu jutuks on olnud. Uus lähenemine vajab ka uut ühiskondlikku arutelu, mida tuleb ENMAKis selgelt planeerida.
ETTEPANEK 7: täpsustada, milliseid finantseerimislahendusi ja millises mahus planeeritakse tuumaenergia puhul. Enne finantseerimislahenduste loomist tuumaenergiale tuleks esimese asjana alustada ühiskondlikku debatti, mille sisuks on, kas arvestades uue ideena riigi võimalikku panust finantseerimislahendustesse oleme ühiskonnana valmis tuumaenergeetika kasutuselevõtuga edasi liikuma. See arutelukoht tuleks selgelt sisse kirjutada ENMAKisse.
8. ENMAKi eelnõus on kasutatud mõistet “tuumajaam”, kuigi on üldiselt teada, et Eestisse kavandatakse väikseid moodultuumajaamasid, mille tehnoloogia ei ole ennast mitte kuskil empiiriliselt tõestanud. Praegusel kujul on selline mõiste kasutus eksitav. See oleks kooskõlas ka riikliku tuumaenergia töörühma vaheraportiga (lk 22): “Eesti tingimustele võiks sobida väiksemad moodulreaktorid, mida maailmas veel töös ei ole.”
ETTEPANEK 8: läbivalt asendada tekstis termin “tuumajaam” terminiga “väike moodultuumajaam”. Arvestades, et väikesed moodultuumajaamad ei ole end veel kusagil maailmas tõestanud, palume tekstis mitte kasutada kindlat kõneviisi selle tehnoloogia võimalustest rääkides.
29. septembril 2025 toimub tuumajaama riigi eriplaneeringu töörühma kohtumine, kus Eesti Keskkonnaühenduste Koda esindab Piret Väinsalu Eestimaa Looduse Fondist.
Uuri-loe samal teemal:
Lisa 2-8. Kokkuvõtvalt on ENMAKI keskkonnamõju järgnev: [---] Tuumaenergia kasutusele võtuks Kliimaministeeriumi juhtimisel läbi viidud eeluuring jõudis järeldusele, et tuumaenergia kasutuselevõtu peamine probleemkoht on radioaktiivsete jäätmete käitlus ja lõppladustamine. Kokkuvõtvalt jõudis töögrupp järeldusele, et tuumaelektrijaama rajamist selgelt takistavaid asjaolusid (lahendamata mõjusid) ilmselt ei ole ja planeerimisega ning mõjude hindamisega võib edasi liikuda. Tuumaenergia kasutuselevõtu üle otsustamisel peaks vähemalt üheks kaalukeeleks olema ühiskondlik riskitunnetus. See tähendab, kas Eesti ühiskonna enamus tunneb ennast piisavalt turvaliselt arvestades saadavat energeetilist kasu (loodustingimustest sõltumatu elektritoodang) ja sellega kaasnevat riski (võimalikud kaasnevad mõjud ja avaldumise tõenäosus). Seda küsimust tuleks ühiskonnas arutada jagades emotsioonitut ja teaduspõhist informatsiooni.
ETTEPANEK 1: lisada ENMAKisse lause, et tuumajaama on võimalik rajada turupõhiselt, kuid tuumajaama eripärastest ja pikaajalistest riskidest tulenevalt (radioaktiivsed jäätmed ja nende (lõpp)ladustamine, õnnetuse risk mh sõjaolukorra tõttu) on konkreetse jaama rajamise lubamine vajalik läbi kaaluda strateegilisel tasandil, arvestades tehnoloogia küpsusastet, tuumaenergia kasutuselevõtu tervikmõju ning kaasates otsustamisse avalikkus. Vajalik on selgelt välja tuua, mis etapis selline kaalumine (koos avalike arutamistega) ning tuumajaama rajamise lubatavuse põhimõtteline otsustamine toimuma peab.
2. ENMAKis käsitletakse tuumaenergiat aeglaselt juhitava võimsusena - see tundub võimalik tehnoloogilisest vaatest. Küsitav on, kas ka turupõhiselt on see võimalik. Väikesesse moodultuumajaama investeerimiseks on vaja sõlmida elektri pikaajalisi ostulepinguid suurtööstustega (juhul, kui neid Eestisse tekib). Tuumaenergia töörühma lõpparuande järgi (lk 37) on eeldatav 10–20-aastaste lepinguliste tööstusklientide osakaal 60–80% kogu elektrimüügist. Tuumajaama koormustegur peaks olema võimalikult kõrge (nt TET lõpparuande põhjal on Fermi Energia koormustegur soovitavalt 92%), et see oleks tasuv, ja seda ei ole võimalik saavutada elektrit vaid börsile müües, kuna börsihind jääb tihti alla tuumajaamas toodetava elektri hinna. Suurtööstused vajavad energiat pidevalt ja on nõus selle eest maksma stabiilselt kallimat hinda, kuid see tähendab ka seda, et tuumajaam töötab ühtmoodi nii aegadel, mil elektrit on üle (taastuvenergia pakub seda nullhinnaga) ja ka neil aegadel, mil seda on puudu. Senimaani on baaskoormuse taganud suuresti põlevkivielekter, mis töötab vastavalt börsi nõudlusele (kõrge elektrihinnaga aegadel) ning sellega ei ole seotud suures mahus pikaajalisi ostulepinguid suurtööstustega. Väike mooodultuumajaam aeglaselt juhitava võimsusena/baaskoormuse tagajana on seega märkimisväärselt erinev tänasest olukorrast ning see stsenaarium tuleks selliselt ka läbi mõelda ja kirjeldada.
(Eelnõu lisa 1 lk 2: “Juhitavad tootmisvõimsused on võimsused, millega saab arvestada kõrge tarbimisega perioodidel, näiteks päevi kestva pakase korral. Need võimsused tagavad varustuskindluse ka võimalikes erakorralistes olukordades, nt Balti riikide eraldumisel iseseisvaks sagedusalak”s)
Küsimus: Kas riigil on plaan nt kõrge tarbimisega perioodidel suurtööstustele riiklikus käsukorras panna peale keeld elektri tarbimiseks, et tuumaelektrit saaks selle asemel kasutada elutähtsate funktsioonide jaoks riiklikuks tarbimiseks?
ETTEPANEK 2: Eemaldada viited, et tuumajaama kasutatakse aeglaselt juhitava võimsusena või lisada selgitus, kuidas on plaanis kasutada tuumajaama aeglaselt juhitavana ja baasvõimsusena riikliku varustuskindluse tagamiseks, kui sellega on seotud suurtööstuste pikaajalised elektriostulepingud.
3. Eeldusel, et väike moodultuumajaam vajab toimimiseks suurtööstustega pikaajalisi elektriostulepinguid, peab Eestisse sellist tööstust tekkima, mis oleks võimeline tuumajaamas toodetud keskmisest turuhinnast kallimat elektrit ostma. Tööstuste lisandumisel on olulised riigi vaatesest tekkivad keskkonnamõjud (olenevalt millised tööstused need oleks) ning elektritarbimise kasv. Seega peaks riik arvestama projektsioonides ka sellega, et tuumajaamaga koos tulevad ka suurtööstused. Vaja on aru saada, kas ja kui palju vaba (st ettemüügilepingutega mitte hõlmatud) elektrit päriselt Eesti turule tuleks olemasoleva tarbimise katteks ja kui palju praegu plaanitavast 600 MW-st läheks uue tööstuse tarbeks (ehk siis elektritarbimise kasvu).
ETTEPANEK 3: lisada arvestused, millises mahus prognoositakse koos tuumajaamaga Eestisse suurtööstuste tulekut, ning kirjeldada võimalikke suurtööstuste valdkondi ja selle tulemusena elektritarbimise kasvu ja võimalikku keskkonnamõju Eestis.
4. Analüüs “Eesti üleminek kliimaneutraalsele elektritootmisele” sõnab: Tuumaenergia stsenaariumi majanduslik atraktiivsus vähenes märgatavalt, kui tuumajaamade koormustegur kasvas võrreldes esialgses modelleerimises eeldatud 65– 70% pealt tundlikkuseanalüüsis testitud 90%-ni, kuna kõrgema koormusteguri korral tõrjutaks turult välja soodsamaid taastuvenergia võimsusi, tõuseksid elektrihinnad ja väheneks konkurentsivõime.
ETTEPANEK 4: Kirjeldada, kuidas riik plaanib maandada elektrihindade tõusmise riski, mis on reaalne väikese moodultuumajaama tulekuga, mis töötab Fermi Energia AS poolt tõendamata väidete kohaselt koormusteguriga 92% (Tuumaenergia töörühma lõpparuanne Tabel 3)?
ETTEPANEK 5: Kirjeldada ka stsenaariumit, kus väike moodulreaktor töötab oodatust oluliselt kehvemini, kuid energiamahukas tööstus vajab sisendit - milliste sektorite arvelt see energia võetakse?
6. Eelnõu tabelis 3 on ühe investeerimisriskide maandamise alategevusena välja toodud “tuumaenergiaga seotud arendusriskide defneerimine”: defineerida on mõtet vaid siis, kui selle teadmisega on hiljem plaan midagi edasi teha. Kui riik näeb, et tuumajaam võiks tekkida turupõhiselt, siis ei oleks vaja riigil ka sekkuda arendusriskide defineerimiseks. See peaks olema arendaja ülesanne.
ETTEPANEK 6: täpsustada, mida tähendab eelnõu tabelis 3 välja toodud tegevus “tuumaenergiaga seotud arendusriskide defineerimine”. Millist rolli plaanib riik võtta tuumajaama investori arendusriskide maandamiseks?
7. Riigikogus toimunud aruteludes on pidevalt läbi käinud väide, et tuumaenergeetika ei vaja toetusi (väidetavalt ainuke energiatootmise viis, kes neid ei vaja). Selle teadmise baasilt tehti ka otsus tuumaenergeetika arendamise võimaldamiseks vajalike ettevalmistustega edasi liikumiseks. ENMAKi KOKKUVÕTE aga näeb ette pikaajalisi finantseerimislahendusi mh tuumenergiale: Pikema elueaga taristu (meretuulepargid, tuumajaam, vesisalvesti) jaoks luuakse investeeringukindluse tagamiseks pikaajalised finantseerimislahendused, mis võimaldaks neil turupõhiselt teha investeerimisotsuseid). Kuigi finantseerimislahendused ei ole otsetoetused, siis kaasnevad sellega tõenäoliselt riigile kulud, riskid ja kohustused, millega esialgset otsust tehes ei arvestatud. Kui võrrelda tuumaenergeetikat ja taastuvenergiat, mis mõlemad vajavad riigi tuge, siis tuumaenergia puhul on ühiskondlikke riske ja määramatust väga palju rohkem ning on küsitav, kas need riskid on seda väärt, kui riik saaks hakkama ka ilma tuumaenergiata. 2024. a. juunis “Tuumaenergia Eestis kasutuselevõtu toetamine” otsust toetanud Riigikogu liikmete seas paistis olevat valdav seisukoht, et kui arendaja soovib arendada, siis tal võiks see võimalus olla (regulaator ja seadus oleks olemas). Riigi aktiivne osalus investeeringukindluse tagamiseks on aga juba täiesti omaette suur samm edasi, mida ei ole ühiskondlikult läbi arutatud. See näitaks selgelt, et riik soovib tuumajaama tulekut ja on valmis selleks andma omapoolseid garantiisid, mitte vaid õigluslikku ja regulatiivset keskkonda, nagu praegu jutuks on olnud. Uus lähenemine vajab ka uut ühiskondlikku arutelu, mida tuleb ENMAKis selgelt planeerida.
ETTEPANEK 7: täpsustada, milliseid finantseerimislahendusi ja millises mahus planeeritakse tuumaenergia puhul. Enne finantseerimislahenduste loomist tuumaenergiale tuleks esimese asjana alustada ühiskondlikku debatti, mille sisuks on, kas arvestades uue ideena riigi võimalikku panust finantseerimislahendustesse oleme ühiskonnana valmis tuumaenergeetika kasutuselevõtuga edasi liikuma. See arutelukoht tuleks selgelt sisse kirjutada ENMAKisse.
8. ENMAKi eelnõus on kasutatud mõistet “tuumajaam”, kuigi on üldiselt teada, et Eestisse kavandatakse väikseid moodultuumajaamasid, mille tehnoloogia ei ole ennast mitte kuskil empiiriliselt tõestanud. Praegusel kujul on selline mõiste kasutus eksitav. See oleks kooskõlas ka riikliku tuumaenergia töörühma vaheraportiga (lk 22): “Eesti tingimustele võiks sobida väiksemad moodulreaktorid, mida maailmas veel töös ei ole.”
ETTEPANEK 8: läbivalt asendada tekstis termin “tuumajaam” terminiga “väike moodultuumajaam”. Arvestades, et väikesed moodultuumajaamad ei ole end veel kusagil maailmas tõestanud, palume tekstis mitte kasutada kindlat kõneviisi selle tehnoloogia võimalustest rääkides.
29. septembril 2025 toimub tuumajaama riigi eriplaneeringu töörühma kohtumine, kus Eesti Keskkonnaühenduste Koda esindab Piret Väinsalu Eestimaa Looduse Fondist.
Keskkonnaühenduste täielik tagasiside
ENMAK eelnõule (september 2025)
Uuri-loe samal teemal:
- "Kuidas Eestist tuumariiki tehakse" (Levila, 2024)
- Tuumaenergiamüüdid (ELF, ERL, Kriisiuuringute Keskus ja Rohetiiger 2024)
- Tuumaenergeetikast kliimaministeeriumi kodulehel
- Tuumajaama eriplaneeringust kliimaministeeriumi kodulehel
- ENMAK kliimaministeeriumi kodulehel