Kõik uudised

Retk Pööraverre ja Kullisoosse: kuhu rajada märgalaviljeluse pilootala?

09. jaanuar 2019
Kuivendatud turbaalad on kliimamuutuste seisukohalt probleem. Neil aladel tekkiv kasvuhoonegaaside heitekogus on Eestis nõnda suur, et maandub väga süsinikumahuka energeetikasektori järel teisele kohale. ELF on taastamas mitmeid Eesti soid, panustades nõnda haruldaste koosluste taastumisse, kuid ühtlasi ka kasvuhoonegaaside heite vähendamisse. Turbaalade kasvuhoonegaaside heite vähendamisel võib aga tõhusaks lahenduseks kujuneda märgalaviljelus. ELF käis koos ekspertidega aasta lõpus Pööravere ja Kullisoo jääksoodes uurimas, kas sinna annaks rajada Eesti märgalaviljeluse pilootala.


Pööravere retkel läbitud marsruut on tähistatud punase joonega.

Pööraveres on potentsiaali

Pööraveres asub endine turbakaevandusala, mille kaardistasime kui ühe võimaliku ala, kus Eestis esmakordselt märgalaviljelust katsetada. Pööravere retke eesmärk oli tutvuda esimest korda alaga, seal toimunud metsastamise ja soostumise protsessidega, mis looks võimaluse seal märgalaviljeluse pilootala kavandada. Marsruut andis võimaluse tutvuda metsastamise tulemuste kui ka aladega, kus seda alles plaanitakse. Ühtlasi oli välja pakutud marsruudil mitmeid üleujutatud alasid. Üheskoos arutati, kas mõnel neist oleks võimalik teha märgalaviljeluse pilootala ning mis oleksid selle eeldused.

Tüüpiline näide jääksoost, mis maakasutuse mõttes annab üksnes täiendavat CO2 atmosfääri, aidates kaasa kliima soojenemisele ja pärssides mh Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkide täitmist. Antud alalt võib aastas emiteerida ligikaudu 7 tonni CO2 hektari kohta.

Ühiselt leiti, et pilootalana on Pööraverre sobiv, ent täpsema plaani tegemiseks on vajalikud täiendavad inventuurid: alale juba tekkinud märgalade ja nende väärtuste ülevaade; mullastiku andmete kogumine; kraavivõrgustiku ülevaatus ja hüdroloogiline modelleerimine. Samuti on asjakohane koostada kalkulatsioon ala praeguse süsinikubilansi kohta ja pakkuda märgalaviljeluse põhimõtetest lähtuvalt meetmed emissiooni vähendamiseks.

Mullaproove võtmas
Alal on potentsiaali ka selles võtmes, et maastik on mitmekesine, hõlmates endas juba avaveelisi märgalasid, taastekkinud sookooslusi ja kaevandusjärgsest tegevusest erinevaid maastikke. Kasutusviisi tuleks planeerida väljakute kaupa.

Kaevandusalale tekkinud avaveelised järved, millele on tekkimas nii puhkeväärtuslikus kui linnustiku mõttes oluline väärtus.
Potentsiaalsete märgalaviljeluse kultuuridena nimetati sangleppa, nõgest (koos sanglepaga), künnapuud, paju, kaske, pilliroogu, porssi. Vajalik võib osutuda puutuhaga väetamine, sestap tuleb planeerida katsed koos väetamisega ja ilma. Täpsema vajaduse hinnangu saab koostada mulla keemia analüüsi põhjal. Turbasambla kasvatamiseks alal perspektiivi ei ole, kuna rabaturvas on eemaldatud. Üldiselt hinnati turbasambla kasvatust väheperspektiivseks ja peeti vajalikuks alternatiivset turbasambla lõikamist looduslikest soodest – just nõnda talitatakse Soomes.



1970. või 1980. aastatel ammendatud turbakaevandusala – jääksoo, kus ligi 0,5 m turbakihil paljastub endiselt suures osas turvas, soole iseloomulikku taimestikku pole tekkinud. Võtsime alalt mullaproovi määramaks selle keemilist koostist, mis annaks aluse hindamaks märgalaviljeluse kultuuride kasvatamisvõimalusi.


Kullisoos võimalused märgalaviljeluseks kaheldavad

Samuti käidi tutvumas Kullisoo jääksooga, mis on osaliselt riigi-, osalt eramaal ning millel teadaolevat taastamiskava hetkel ei ole. Kuna ala ümbritsevad kuivenduskraavid ja eramaad ja keskel on ala olulisel määral kõrgem võrreldes ümbritsevaga, on hüdroloogilise režiimi taastamise potentsiaal küsitav. Selleks võiks tekkida võimalus, kui ala kaevandada tasaseks. Üks variant ongi lasta ala kaevandada, misjärel luua tingimused märgala taastekkeks.

Taustaks: mis on märgalaviljelus?

Märgalaviljelus on märgade või taastatud veerežiimiga turbaalade põllumajanduslik või metsanduslik kasutamine. Näiteks on võimalik kasvatada alal roogu, energiavõsa, sangleppa, ravimtaimi, marju jmt. Käisime 2018. a sügisel uurimas, kuidas läheb märgalaviljelusega Saksamaal ja Hollandis - vaata ülevaadet SIIT!

Märgalaviljeluse üheks eesmärgiks on võimaldada selliste märgadele turbaaladele omaste ökosüsteemi teenuste taastamist ja säilitamist nagu süsiniku sidumine ja ladustamine, vee ning toitainete talletamine kui ka kohaliku kliima jahutamine ning elupaiga pakkumine haruldastele liikidele. Märgalaviljelus tooks kaasa paradigma vahetuse põllumajanduses - kuivendamise asemel kasutataks turbaalasid alaliselt märgades tingimustes, kus nõnda säilib ka ladestunud turvas.


Märgalaviljeluse rakendamist degradeerunud turbaaladel toetab ka Riigikogu kinnitatud dokument "Kliimapoliitika põhialused aastani 2050", milles on võetud eesmärgiks suurendada ja säilitada muldade, sh sooalade turbas seotud süsinikuvaru ning vältida turbaalade edasist degradeerumist. Et selgitada, kas ja kuidas on see teostatav, on MSuccowi sihtasutuse ellu kutsunud projekti Märgalaviljelus Baltimaades.
Vaata põhjalikumat märgalaviljeluse tutvustust SIIT!



Ülevaate retkest kirjutas Jüri-Ott Salm, fotod tegi Marko Kohv.

Retk Pööraverre toimus projekti „Märgalaviljelus Baltimaades“ raames, mida  toetab Euroopa Kliimainitsiatiiv (EUKI). EUKI on Saksamaa Keskkonna-, Looduskaitse- ja Tuumaohutuse Ministeeriumi (BMU) projektide rahastamise vahend. EUKI üldine eesmärk on toetada koostööd Euroopa Liidus, et vähendada kasvuhoonegaaside kogust. Selleks tugevdatakse piiriülest dialoogi ja koostööd ning vahetatakse teadmisi-kogemusi. Projekti juhtpartner on  Michael Succowi Sihtasutus Saksamaal, partneriteks Leedu Looduse Fond ja Eestimaa Looduse Fond.

Projekti kohta loe lähemalt SIIT!