„See on suur asi, kui Eesti looduses on uuritud ühes kohas nii põhjalikult ühe loomarühma käekäiku. Loodus on väga muutlik ja selline pikaajaline uurimise järjepidevus on kindlasti tähistamisväärne saavutus Eesti teadusele,“ ütles Eestimaa Looduse Fondi (ELF) nahkhiirte kaitse projektijuht Lauri Klein. „Pikaajalised uurimuste tulemused ei paku paraku alati rõõmusõnumeid. Piusa nahkhiirte arvukus on kahjuks langustrendis. Siiani ei ole siin talvitavate nahkhiirte arv jõudnud tagasi kunagisele tasemele,“ lisas ELFi nahkhiireuurija Lauri Lutsar.
Üheks nahkhiirte hukkumise põhjuseks on nende häirimine koobastes, kus nad magavad. Kui nahkhiired peavad talveunest liiga sageli ärkama, kulutavad nad ära talve üleelamiseks kogutud energiavarud. Nahkhiired talvel ei toitu. Seepärast on neile väikestele loomadele kevadeni vastu pidamiseks oluline iga kalor. Nahkhiirtele on elu ja surma küsimus, et neid talvitumisel ei häiritaks. Eestimaa Looduse Fond on olulistes nahkhiirte talvitumispaikades mõõtnud inimeste külastuskoormust. Vaatamata sellele, et koobastesse sisenemine on ohtlik ja aastaringselt või nahkhiirte talvitumisperioodil ka seadusega keelatud, on nii mõnegi olulise nahkhiirte talvitumispaiga külastamine keeluajal siiski massiline. Selle vältimiseks on käimas projekt „EstBatLIFE“, mille käigus piiratakse inimeste ligipääsu nahkhiirte koobastesse ja käikudesse. Piusa huvipäeval näidatakse, kuhu rajatakse tarad, mis aitavad inimesi nahkhiirte elupaikadest eemal hoidma.
Piusa huvipäev toimus nahkhiirte kaitse tõhustamisele suunatud LIFE projekti "Tiigilendlase (Myotis dasycneme) elupaikade parandamine Eestis - EstBatLIFE" raames, mida rahastab Euroopa Liit ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. Eestimaa Looduse Fondi läbiviidava projekti käigus parandatakse nahkhiirte talvitumistingimusi neljal olulisemal tiigilendlase talvitusalal Eestis.