„Eestisse talvituma jäävatel nahkhiirtel algas tard-une periood ja on väga tore, et paljud lapsed ja noored seda oma loominguga sisse juhatada aitasid,“ ütles nahkhiirte unejuttude žürii liige, Eesti Loodusmuuseumi zooloog Lennart Lennuk. Konkurss oli tihe, eriti alg- ja põhikooliastmes, ning konkursile esitatud unejutud olid erinevates fantaasiaküllastes vormides. Jutuvõistluse töödest kõlasid läbi ka mitmed müüdid, mis ikka ja jälle nahkhiirte kohta levimas on. Näiteks, et nahkhiired on pimedad, kardavad valgust või joovad verd. „Eestis leiduvate nahkhiirte kohta viimane ei kehti ning oli tunda, et enamik unejuttude autoritest oli ka eelnevalt uurimistööd teinud, et nahkhiirtest parem ettekujutus saada. Nahkhiirte müütide kummutamine võtab palju seletamist ja nahkhiire aasta mitmesugused ettevõtmised on siin kindlasti abiks olnud,“ rääkis Lennuk.
Unejuttude võistlus oli vaid üks paljudest nahkhiireaasta ettevõtmisest. Tänavu oli Eestis märgiline aasta nii nahkhiirte laiemal tutvustamisel kui kaitsmisel. Mitmete oluliste maa-aluste talvituspaikade sissepääsud said piiratud aedadega, mis hoiavad talveune perioodil nahkhiiri liigsete segajate eest. „Haruldaste nahkhiirte arvukus on Eestis olnud pikalt langustrendis, eriti talvituspaikades. On hea meel, et just nahkhiire aastal said talvituspaikades tehtud tööd, mille vajalikkusest on juba aastakümneid räägitud,“ ütles Eestimaa Looduse Fondi nahkhiirte projekti juht Lauri Klein. „Lisaks talvitumisrahu tagamiseks rajatud taradele, saime Piusa koobastikku paigutada truubi, mis tiigilendlastele väga sobiva talvituspaiga neile nüüd ka käigu lae varisemisel ligipääsetava hoiab,“ rõõmustas Klein.
Nahkhiire aasta jooksul toimus ka palju loodushariduslikke sündmusi: Eesti Loodusmuuseumis saab külastada näitust „Hirmus armas nahkhiir“, Tallinnas Tammsaare pargis avati lendnäitus “Supervõimekas nahkhiir” ning sama näitust saab peagi näha ka Piusa külastuskeskuses, üle terve Eesti toimus ligikaudu 30 nahkhiirte retke, koolitati üle 40 loodusgiidi oma retkedel ka nahkhiirtest rääkima, valmistati nahkhiirte varjekaste, jälgiti looduskaamera abil nahkhiirte talvitumist, tutvustati nahkhiirte elu meedia vahendusel ning aasta lõpetas unejuttude võistlus.
Näitus “Hirmus armas nahkhiir” jääb Eesti Loodusmuuseumis avatuks 2021. aasta septembrini, nahkhiirte supervõimete näitusega saab Tammsaare pargis tutvuda detsembri lõpuni.
Parimad nahkhiirte unejutud on peagi kättesaadavad ka laiemale auditooriumile. Täpsema info leiab peagi Eesti Loodusmuuseumi ja Eestimaa Looduse Fondi sotsiaalmeedia vahendusel.
Žüriisse kuulusid esindajad Terioloogia Seltsist, Eesti Loodusmuuseumist ja Eestimaa Looduse Fondist. Konkursile esitatavate tööde puhul hindas žürii nii loomingulist lähenemist, vormi, ülesehitust, sõnakasutuse oskust, kui ka sisu tõepärasust.
Nahkhiire aasta tegevused said toimuda tänu mitmele organisatsioonile: Eesti Terioloogia Selts, Eesti Loodusmuuseum, Eestimaa Looduse Fond, Tallinna loomaaed, Looduskalender ja MTÜ Aasta Loom. Nahkhiire aasta tegevusi toetasid Euroopa Komisjoni LIFE-i programm ja Keskkonnainvesteeringute Keskus läbi projekti „Tiigilendlase (Myotis dasycneme) elupaikade parandamine Eestis“.