Püsimetsandus

Mis on püsimetsandus?

Püsimetsanduse mõistet on selgitatud metsaseaduses - need on sellised metsad, mida majandatakse valikraietega. Valikraietele on seaduses seatud omakorda seatud väga kindlad reeglid, et metsa korraga liiga hõredaks ei raiutaks. Valikraiete käigus tohib metsast raiuda üksikuid puid või väga väikeseid puugruppe, samuti tuleb välja valida ja alles hoida säilikpuud.

Püsimetsandus näitab, et metsa saab edukalt majandada ka platsi lagedaks tegemata. Majandada tuleb looduslähedaselt, piirduda kasvukohale omaste puuliikidega ja nagu eelpool öeldud, raiuda tohib üksikuid puid või väikeseid puude gruppe. Püsimets sarnaneb mõneti põlismetsaga: puud on erineva vanusega, leidub varjulisemaid ja päikselisemaid laike, mitmesuguseid puuliike ning säilikpuid. Suured kuivenduskraavid ega väljaveoteed püsimetsa ei kuulu.

Valikraiega saab metsast võtta just täpselt sellist puitu nagu parajasti tarvis on. Puidust korraga saadav tulu on küll väiksem kui lageraie puhul, ent see tulu pole ühekordne, vaid pidev. Lisaks on puidutulu vaid üks metsa hüvedest. Säherduse valikulise raie tegemine nõuab aga spetsiifilisemaid teadmisi kui kõigi puude samaaegne raie.

Raamat "Teejuht püsimetsandusse"

"Teejuht püsimetsandusse" on Eestimaa Looduse Fondi eestvedamisel valminud väljaanne, mille eesmärk on anda nii teoreetilisi teadmisi püsimetsandusest kui ka praktilisi juhtnööre metsa lageraievabaks majandamiseks. Raamatu koostajad Liina Remm, Liis Kuresoo ja Mihkel Rünkla on koondanud kogemusi ja teadmisi nii Eestist kui mujalt maailmast, nii teadlastelt, teaduskirjandusest kui metsamajandajatelt.

Raamatu digiversiooni saab tasuta alla laadida SIIT!

Metsamajandajate kogemus

Vaata 30 000 hektarit püsimetsana majandava Innofor OÜ vanemkonsultandi Arttu Varise ettekannet (salvestatud 2022 a novembris)!



Loe ka metsaekspert Liis Kuresoo artiklit püsimetsandusest Soomes!