Püsimetsandus tüüpide kaupa

Puistu kasvu mõjutavad võtmetegurid varieeruvad kasvukohatüüpide lõikes. Igas kasvukohatüübis tasub kasutada just selle koha eeliseid. Väikse tootlikkusega metsamaal ei pruugi puidukasvatus aga tulus olla – siis oleks mõistlikum keskenduda metsa teistele väärtustele. Põlismetsade graafikud näitavad, milline võiks olla puude looduslik jämedusjaotus ja liigiline koosseis. Graafikud on saadud Ida-, Kesk- ja Lõuna-Eesti uurimisaladelt (täpsem metoodika: Lõhmus ja Kraut 2010). Näiteks toodud majandamisviise ei ole paraku katsetatud. Kasvukohatüüpide jaotus lähtub metsanduses kasutusel olevast tüpoloogiast (Lõhmus 1984).

Loometsad 


Joonis 73 - Kastikuloo püsimets Vormsil (ülal) ja põlismets Hiiumaal.

  Loometsakooslus on maailmas haruldane ja seal elavad mitmed erilised liigid. Kui vähegi võimalik, tuleks seal seetõttu raietest üldse hoiduda, eriti õrnõhukese mullaga leesikaloo kasvukohatüübis. Majandamise korral tuleks aga metsa jätta looduslikult surnud puid, mis lamapuudena aitavad tärgata järelkasvul ja pakuvad elupaiku paljudele väikestele organismidele.

Loometsade puhul on eriliselt rõhutatud lageraiete sobimatust. Selle peamiseks põhjuseks on lankide kehv uuenemine külmakohrutuse, kuivuse, suvise maapinna kõrge temperatuuri (Amos jt 2004) ja viltja rohukamara tõttu (Ehrpais ja Ehrpais 1986). On täheldatud, et loo metsade lageraiesmikele rajatud kultuurpuistute boniteet on madalam kui eelmisel metsapõlvkonnal (Ehrpais ja Ehrpais 1986). Kui paljandub huumushorisont, saab hoo sisse erosioon: muld kantakse lumesulamis- ja vihmaveega paepragudesse, kuhu eelmise metsapõlvkonna juurestiku kõdunemisega on tekkinud vooluteed. Protsessi jätkumisel paljandub rähk või paas. Karsti esinemisel viivad karstiveed huumuse kaasa. Uuenemistingimusi parandavad varju andvad ning niiskust koguvad lehtpuud ja -põõsad (Amos jt 2004).

Suurtest lageraietest hoiduma on manitsetud ka kahjurite vältimiseks. Loometsades on mitmetele kahjuritele meelepärased tingimused: kuiv ja soe kasvukoht, hõreda liitusega valgusrikas ja kidurakasvuline puistu. Kahjureid soodustab ka kuuse kasvatamine monokultuurina, sest see pärsib parasiit- ning röövputukate esinemist. Kõige tähtsamad kahjurid loometsades on üraskid (Maavara 1957), kuid ka juurepess on aluselise mulla tõttu laialt levinud.

Näide võimalikust majandamisviisist kastikuloo männi-kuuse segametsas. Peamine eesmärk on kvaliteetse tiheda puiduga mändide kasvatamine – need valitakse välja ja raiutakse lähikonkurendid. Kuuse järelkasv tuleb jõudsalt, kuid kuusk raiutakse noorelt lattideks. Nii ei ole juurepessu kahjustuski suureks probleemiks. Eriliselt hoitakse häiludes kohati esinevat männi järelkasvu ning soositakse seda täiendavalt seemneaastatel lapikaupa sambla eemaldamisega. Säilikpuudeks jäetakse suurimad männid.

Nõmme- ja palumetsad


Joonis 74 - Valikraiega majandatud pohla-palumets Vormsil (ülal) ja põlismets Vara lähistel.

Need kuivad ja liivased metsad on metsamajandajale mugavaks toimetamiskohaks. Materjali kokkuvedu õnnestub korraldada pea märkamatute jälgedega. Kuivade muldadega püsimetsas aitab suure puu võrastiku vari hoida niiskust, võrdluseks parasniisketes kasvukohtades on vanad puud noortele eelkõige konkurentideks (Rebane 1975). Hästi sobib kasvatada männienamusega puistuid (joonis 75). Lehtpuud mändide seas aga tõstavad mullaviljakust tänu leetumisprotsessi takistamisele. Rannikumännikutesse sobib püsimetsandus tänu rohkele külgvalgusele nii merelt kui ka metsateedelt ja ehitiste aladelt (Örd 2000).


Joonis 75
- Pohla kasvukohatüübi põlismetsade puistu jaotus jämeduse ja liikide lõikes kuues puistus (eraldatud püstjoontega, vt Lõhmus ja Kraut 2010). Mändide all suudavad kasvada kased ja kuused, kuid järelkasvu enamiku moodustavad siiski männid.


Näide võimalikust majandamisviisist pohlamännikus. Mitmekümne aasta jooksul kujundatakse varem ühevanuseline küps puistu häilude raiumise teel erivanuseliseks. Suuri puid raiutakse just olemasoleva elujõulise männi järelkasvu naabrusest. Säilikpuudeks valitakse võimsad männid. Kuigi lehtpuud – kased, pihlakad, tammed – ei ole kuigi tootlikud, jäetakse üksikud neist kasvama, et mullaviljakust tõsta.

Näide võimalikust majandamisviisist teise rinde kuuskedega jänesekapsa-pohlamännikus. Raiutakse küpseks saanud männid, elujõulised jäetakse tulevikupuudena jämenema, kõveramad ja suuremad säilikpuudeks. Kuuski raiutakse salguti. Tekkinud häiludes põletatakse oksi. Kasvama hakanud mändidele antakse kõrval kasvavate puude raiumisega valgust. Raiutakse konkurente üksikute kaskede ümbert.

Laanemetsad


Joonis 76 - Pool sajandit tagasi põllumaale kasvanud ja praegu valikraietega majandatav laanemets Otepää ning põlislaas Alatskivi kandis.

Laanemetsades kasvab hästi püsimetsadele iseloomulik kuusk, liivasematel muldadel mänd (joonis 77). Et muld liiga happeliseks ei muutuks ning juurepess ja üraskid endast riski ei kujutaks, peaks lubama kasvada ka lehtpuudel. Hästi sobivad sellele mullale näiteks haab, arukask ning vaher; sinilille kasvukohatüübis ka tamm, saar ja jalakas.
Joonis 77 - Jänesekapsa kasvukohatüübi põlismetsade puistu jaotus jämeduse ja liikide lõikes kuues puistus (eraldatud püstjoontega, vt Lõhmus ja Kraut 2010). Ülarinde võivad moodustada nii männid, kuused, haavad kui ka kased. Järelkasvus domineerib, olenevalt puistust, kas kuusk või mitmesugused lehtpuud.

Näide võimalikust majandamisviisist sinilille kasvukohatüübi põllumaale kasvanud seganoorendikus kase, halli lepa, remmelga, üksikute tammede ja põõsastega. Lõigatakse sisse häilud. Sinna, kus kaski pole, istutatakse või külvatakse tammed segamini pärnaga; ulukiohu korral piiratakse tammed rõngasaedadega. Olemasolevate tammede kõrvalt raiutakse kõrgemale ulatuvad konkurendid. Puistu all tärkavad tasapisi kuused. Jälgitakse, et elujõulisemad neist saaks kasvada, kuid kuuskedele eelistatakse väärislehtpuid, sest põllumaal ohustab kuuski juurepess. Kohtades, kus kuusk või pärn kasvab tamme võrasse või tammest üle ja varjutab liialt, raiutakse need välja. Pärast kaskede raiet võiks väiksemates häiludes kasvama hakata uued kuused ja saared, suuremates kased. Säilikpuud valitakse kuuskede ja laialehiste puude seast, mis kasvavad kohtades, kus nad majandamist kõige vähem segavad.

Salumetsad


Joonis 78 - Hooldus- ja sanitaarraietega majandatud naadi kasvukohatüübi mets Jõgevamaal ja põlismets Viljandimaal.

Salumetsades suudavad kasvada kõik Eesti puuliigid – see asjaolu annab püsimetsandusele laiad võimalused (joonis 79). Vaatlused Järvselja põlismetsakvartalis näitavad, et saared, vahtrad ja pärnad jõuavad ka esimesse rindesse (Kasesalu 2001). Salumetsade seast tasub eriliselt välja tuua endisi puisniite Lääne-Eestis. Need on erivanuselised, paljuliigilised, sageli väikse boniteediga puistud. Seega sobivad need hästi püsimetsandusega alustamiseks – või õigupoolest jätkamiseks, sest varem kasutati puisrohumaid ka puidu varumiseks.
Joonis 79 - Naadi kasvukohatüübi põlismetsade puistu jaotus jämeduse ja liikide lõikes kuues puistus (eraldatud püstjoontega, vt Lõhmus ja Kraut 2010). Puistud erinevad üksteisest ja on mitmekesised nii liigilise koosseisu kui ka jämedusjaotuse poolest.

Näide võimalikust majandamisviisist naadi kasvukohatüübi salumetsas, kus esimeses rindes kasvavad haavad, teises kuused ja pärnad. Raiutakse välja haavad, kui need saavutavad raieküpsuse. Suuremad haavad ja pärnad jäetakse säilikpuudeks. Jälgitakse, et elujõulisemad alusmetsa kuused ja pärnad saaksid sirguda. Alusmetsas tärkavad ka saared, vahtrad ja pärnad. Nende kõrvalt raiutakse välja kuused.

Turvas- ja turvastunud muldadel kasvavad metsad

Joonis 80 - Tugeva valikraie läbinud kõdusoomets Valgamaal ja põlisem Jõgevamaal, kus puistu on küll looduslik, kuid mida kraavitamise tõttu ei saa põlismetsaks nimetada.

Kogemusi metsast

Kraavide puhastamise vajadus väheneb mitte ainult puude kuivendava mõju tõttu, vaid ka tänu puude võimele kraave stabiliseerida.

  • "Kui ma kunagi koolis õppisin, rääkis maaparandusõpetaja masinatest. Need kaevavad kraave ja teevad teid ja kaldeid. Kraavikaldaid ja kõike õppisin, aga siis ta ütles, et tegelikult on kraav kõige parem siis, kui kuused kasvavad servadesse: see kraav ei lähe iial mätast täis ja on väga lihtne puhastada. Ainult mõned mädanenud oksad, ainult lehesodi korjad ära, kui see ummistab, ja see töötab sul palju kauem ilma kulutusteta või väikeste kulutustega. Ma olen püüdnud niimoodi. Lepad on nüüd peal, neid saab jupikaupa harvemaks võtta, aga ideaalis võiksid siis tulla kuused, mis varjavad." (O12)

  • "Ma üritan hoida kraavide peal kogu aeg puurinde. Kraav töötab paremini: rohtu ei tule kraavi nii palju ja võsa ei tule äärde. Selle puu raha eest, mis ma siit näiteks 20 aasta pärast saan, ma kaevan selle kraavi uuesti, siis puhastan ära. Kui ma seda puurinnet siin ei hoia, siis ma raha ka ei saa, siis on mul ju ainult kulud." (O16)
Toitainerikastel soostunud ja madalsoomuldadel kasvab osa puuliikidest jõudsalt. Näiteks lodude puistud on mitmekesised (joonis 81). Turvasmuldadel on pinnast kahjustamata võimalik masinatega ligi pääseda vaid külmadel talvedel, mõnel pool ka põuasel hilissuvel. Vähetootlikes märgades kasvukohtades ei pruugi metsa majandamine kulusid-tulusid kokku lüües kasumlikuks osutudagi. Seepärast võib olla arukam jätta mets üldse puutumata.

   

Joonis 81
- Lodu kasvukohatüübi põlismetsade puistu jaotus jämeduse ja liikide lõikes viies puistus (eraldatud püstjoontega, vt Lõhmus ja Kraut 2010). Puistud on mitmekesised, palju on sangleppi ja sookaski. Noored kuused võidavad sangleppade ja kaskede kuivendavast mõjust.


Märgadel kasvukohtadel toob lageraie kaasa veetaseme tõusu mullas. Puud kuivendavad mulda, imades juurte ga vett, lehtede kaudu aurustub see õhku. Lisaks püüab võrastik kinni suure osa sademetest, mis aurustuvad maapinnale jõudmata. Püsimetsas vähendavad need protsessid vajadust parasniiskete olude säilitamiseks kraave korras hoida (joonis 82; Nieminen jt 2018). Veel on leitud, et soovikumetsas soosib vanade puude lähedus külvatud kuuskede ellujäämist, seda tõenäoliselt just tänu vanade puude kuivendavale mõjule (Rebane 1975). Lisaks on järelkasv metsa all paremini kaitstud külmakohrutuse ehk külmakergituse eest, mis on muidu viljakal turvasmullal tavaline.

Joonis 82 - Kuidas püsimetsandus aitab kokku hoida kraavide puhastamise kuludelt: järjepidevalt kasvava puistu puhul ei ole vaja kraave hooldada, kuna puistu toimib kuivendajana (Nieminen jt 2018).








Joonis 83
- Jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüübi põlismetsade puude jaotus jämeduse ja liikide lõikes kuues puistus (eraldatud püstjoontega, vt Lõhmus ja Kraut 2010). Märgadele metsadele iseloomulikke sangleppi on jäänud vähemaks ning kuuskede osakaal on kasvanud. Mitmekesisust lisavad saared ja kased.

  Ettevaatlik peab olema tuuleheiteohu tõttu, kuna puude, eriti just kuuskede juurestik on kõrge mullaveega oludes pinnalähedane. Eriti ohtlik on üherindelisi tuulega kohanemata kuusikuid hõredaks raiuda. Turvastunud muldadel on kuusest tuulekindlamad mänd ja kask.

Näide võimalikust majandamisviisist angervaksa kasvukohatüübi segametsas kuuskede, sangleppade, arukaskede, saarte ja sookaskedega (osakaalu järjekorras). Puistu koosseis hoitakse eraldise mastaabis enam-vähem muutumatuna. Suuri puid raiutakse salguti olemasoleva uuenduse kohalt. Konkurentide raiega antakse edumaa ka valgusnõudlikumatele liikidele nagu kased ja sanglepad. Säilikpuudeks valitakse suuremad kuused, sanglepad või saared.

Näide võimalikust majandamisviisist kuuse järelkasvuga mustika kasvukohatüübi kõdusoomännikus. Männi raiumisel asendub männik kuusikuga. Kuna samal ajal turvas kõduneb ja muutub sellega toitainerikkamaks, sobib kuusk uue dominandina hästi. Tormiheite vältimiseks hoitakse rangelt tihedat ja mitmevanuselist puistut. Samuti raiutakse välja konkurente uuendusena lisanduvate tammede ümbert. Säilikpuudeks valitakse suuremad männid ja kuused.