Samblad

Eestist on teada 599 samblaliiki, millest 79 on hemerofoobid ehk inimpelglikud metsaliigid. Nende hulka kuuluvad samblad, kes on:

• Eesti metsades haruldased, elades meil levila piiril ja olles seetõttu tundlikud inimmõju suhtes;
  
• liigid, kes kasvavad suurtel lamatüvedel, mis enamasti majandatud metsades puuduvad;
  
• liigid, kes elavad tüvedel või kividel ning vajavad varju ja niiskust.

15 liiki sammaldest on looduskaitse all ja 28 liiki on kasutusel vääriselupaikade indikaatorliigina. Samblad on keskkonnamõjude suhtes tundlik taimerühm. Osa metsaliike on keskkonnatingimuste muutuste suhtes eriti tundlikud. Neile on kõige rohkem vaja piisavalt niiskust ja varju. Inimpelglikke liike kasvab kõikides metsades nii maapinnal, kõdupuidul, tüvedel kui ka kividel.

Oluliseima ja tundlikuima rühma moodustavad kõdupuidul kasvavad samblad. Kõdupuitu peaks olema sammalde jaoks jämedate lamatüvede ja lisaks kõdunenud kännumätaste näol. Mõned tähtsad liigid kasvavad
ka elusatel tüvedel ja on kergesti märgatavad. Neist kõige tavalisem on sulgjas õhik. Seda kaarjate kihtidena küllalt kõrgel lehtpuude tüvedel kasvavat sammalt võib leida mitmes metsatüübis (lammi-, loo-, salu- ja laanemetsades). Sulgjat õhikut võib leida ka parkides, kuid tema jaoks on oluline, et kasvukoht oleks varjuline ja puu oleks küllalt jäme. Eelistatuim kasvukoht on vanadel haabadel. Meie metsades on liik küllalt sage, kuid Euroopas on see arvatud ohustatud liikide punasesse nimestikku. Põhjus on liigi tundlikkus happevihmade suhtes, millega seoses kasvukohtade arv väheneb.

Üsna hea väärtusliku ja liigirikka elupaiga indikaatorliik on harilik kariksammal. See tumepruun harunenud võsudega liibuv, enamasti lehtpuude tüvedel (kõrgemal kui kaks meetrit) kasvav helviksammal eelistab lammi- ja salumetsi. Sulgjas õhik on iseloomulik liik pika järjepidevusega metsadele.

Salu- ja sürjametsades võib kohata rohelist kaksikhammast. Selle liigi leiukohti on Eestis praeguseks küll teada vaid veidi üle paarikümne ning ta on meil II kategooria looduskaitsealune liik. Samuti kuulub ta Euroopa ohustatud liikide punasesse nimestikku. Roheline kaksikhammas kasvab laialehiste puude tüvedel, põhiliselt tammel, harvemini pärnal.

Omapärane sammal on ka harilik säbrik. Ta on küll Eestis sage liik, kasvab mitmes metsatüübis, näiteks soostuvates, lammi-, salu-, lodu-, sürja- ja laanemetsades. Teda võib esineda ka peenematel tüvedel, eeskätt sarapuudel. Harilik säbrik viitab liigirikkale ja väärtuslikule elupaigale, kus võib tõenäoliselt muudel substraatidel (maapinnal ja kõdupuidul) kasvada ka mitu teist kaitset vajavat liiki.

Metsasammalde jaoks on olulised niiskus- ja valgustingimused. Enne kuivendus- ja raietööde algust püüa välja selgitada, kas piirkonnas leidub kaitsealuste sammalde kasvukohti. Säilikpuid valides jäta alles eelnimetatud sammaldega puud. Soovitav on planeeritaval raiealal kontrollida tammede tüvesid, eelkõige võib neilt leida rohelist kaksikhammast.

Mida metsa majandades silmas pidada?

• Kõdupuitu peaks olema sammalde jaoks jämedate lamatüvede ja lisaks kõdunenud kännumätaste näol.
• Metsasammalde jaoks on olulised niiskus- ja valgustingimused. Enne kuivendus- ja raietööde algust püüa välja selgitada, kas piirkonnas leidub kaitsealuste sammalde kasvukohti.
• Säilikpuid valides jäta alles eelnimetatud sammaldega puud. Soovitav on planeeritaval raiealal kontrollida tammede tüvesid, eelkõige võib neilt leida rohelist kaksikhammast.