Püsimetsanduse mõisted
aegjärkne raie – ülepinnaline turberaie, kus puistut hõrendatakse ühtlaselt, hajali. Alles jääva puistu täius pärast esimest raiejärku ei tohi olla väiksem kui 0,3. Pärast
järelkasvu ilmumist raiutakse ühes või mitmes järgus
ülarinne välja.
ajepuu – puu, mis täidab teise puu kasvu suunavat eesmärki. Näiteks tamme ajepuud, hoides „kasuka seljas ja pea palja“, pärsivad tammel vesivõsude teket, mille tagajärjel kasvab tamme tüve kvaliteet.
alameetodil raiumine – valik- või harvendusraieviis, kus raiutakse kasvus allajäänud puid.
boniteet – puistu puidutootlikkuse näitaja, mis oleneb kasvukoha sobivusest seal kasvavale puuliigile.
esimene rinne (ka ülarinne) – puistu kõrgeim rinne, mille täius on (alates latimetsade arenguklassist) vähemalt 0,3. Läbivalt erivanuselises püsimetsas rindeid ei eristata.
hobumetsandus – metsatöödel hobutööjõu kasutamine. Hobumetsandusel kui traditsioonilisel metsateoviisil on kultuuriline tähendus, raskete metsamasinate asemel hobuveo kasutamine aitab säästa ka pinnast.
hooldusraie – raied, millega muudetakse puistu struktuuri, et suurendada puistu tulevikuväärtust. Hooldusraie hõlmab valgustus-, harvendus- ja sanitaarraiet. Püsimetsanduses täidetakse hooldusraie eesmärgid tavaliselt valikraie käigus.
häilraie – turberaieviis, kus puistut uuendatakse häilude kaupa. Esimesel raiejärgul võib häilude läbimõõt olla kuni 40 m.
järelkasv – vana metsa võrastiku all või metsa servas looduslikult tekkinud noor metsapõlvkond, mis soodsatel tingimustel võib jõuda ülarindesse.
kaitsemets – eriti olulise keskkonnakaitsefunktsiooni tõttu vähem intensiivselt majandatud, näiteks pinnase-, vee- või tuulekaitsemets. Eesti praeguses metsaseaduses seda mõistet enam ei kasutata.
külili-J-kõver – teoreetiline kõver, mis näitab puude jaotumist erivanuselises metsas vanuseklasside kaupa: palju väikseid ja vähe suuri puid. Püsimetsas võib valikraie lähtekohaks seada metsa vanuselises struktuuris külili-J-kõvera kuju säilitamise.
lageraie – uuendusraieviis, kus raiutakse kõik puud, välja arvatud säilikpuud, mõnikord jäetakse lisaks seemnepuud.
liitus – osa maapinnast, mida võrad ülaltvaates varjavad.
loodusmets – looduslikult kujunenud, kuid siiski mõningate otsese inimtegevuse jälgedega mets. Näiteks võib olla märke kunagisest valikraiest, ammuseid labidakraave. Kui jätta loodusmets vabale arengule, võiks teda ühe puupõlve möödudes lugeda põlismetsaks.
mineraliseerimine – maapinna ettevalmistamine puude uuenduse tärkamise ja kasvamise soodustamiseks. Kamar eemaldatakse või pööratakse pahupidi.
normaalpuistu – hüpoteetiline puistu, mis on vaadeldavate kasvukohatingimuste, puuliigi ja vanuse juures optimaalse arengu ja tihedusega ja mille täius on seega 1 ehk 100%. Normaalpuistu mõiste on mõeldud ühevanuseliste puistute iseloomustamiseks.
põlismets – olulise inimmõjuta kujunenud mets, eeskujuks püsimetsade struktuuri kujundamisel.
rinnasdiameeter – puutüve läbimõõt 1,3 meetri kõrgusel juurekaelast.
rinnaspindala – puutüvede ristlõike summaarne pindala 1,3 meetri kõrgusel.
seemnepuu – raielangile jäetud puu, mille funktsiooniks on uue metsapõlve külvamine. Erinevalt säilikpuust võib seemnepuu hiljem metsast välja viia.
suktsessioon – koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengu käigus.
sundvalikraie – valikraieviis, mille käigus raiutakse vaid kõige väärtuslikumad puud. Raie tagajärjel ei saa järgmisel raiekorral samavõrd kvaliteetset puitu.
säilikpuu – metsaelustikule jäetud suurema läbimõõduga puu. Säilikpuid ei tohi raiuda ega metsast välja viia.
tagavara – iseloomustab puidu hulka metsas, mõõde - takse tihumeetrites hektari kohta.
talumets – väikeomaniku mets, kus puiduvarumise eesmärgiks on eelkõige oma perele tarbe- ja küttepuu saamine.
teine rinne – moodustab 25–75% esimese rinde keskmisest kõrgusest ja on vähemalt 4 meetrit kõrge. Läbivalt erivanuselises püsimetsas rindeid ei eristata.
tulevikupuu – väärtuslik puu, mille tulevikuomadusi majandamisega edendatakse.
turberaie – uuendusraieviis, kus tekitatakse looduslik järelkasv vana metsa turbe alla. Turberaie hulka kuuluvad aegjärkne raie, häil- ning veerraie. Erinevalt valikraiest asendub turberaie viimase järgu raiumise järel olemasolev puistu täielikult uuega.
täius – puistu täius iseloomustab kasvuruumi kasutamise astet võrreldes samades tingimustes kasvanud normaalpuistuga. Täiuse saab arvutada jagades puistu rinnaspindala normaalpuistu rinnaspindalaga, mis on olemas võrdlustabelites. Täiust määratakse rinnete kaupa (samas läbivalt erivanuselises püsimetsas rindeid ei eristata).
uuendusraie – raieküpses puistus puidu varumise ja metsauuendamise eesmärgil tehtav raie, jaguneb lageja turberaieteks.
vabavalikraie – valikraieviis, mille käigus eemaldatakse puistust kehvemas seisus puud ning jäetakse kasvama tervemad ja tugevamad puud. Järgmiste raietega on võimalik saada parema kvaliteediga puitu. Erinevalt lageraiepõhisele metsamajandusele omasest harvendusraiest säilitatakse puistu erivanuseline struktuur.
valikraie – raiumine üksikpuude või väikeste puurühmade kaupa, jäljendades looduslikke häiringuid, hoides metsa erivanuselist struktuuri ja edendades looduslikku järelkasvu.
veerraie – turberaieviis, kus puid raiutakse ribadena.
vääriselupaik – metsaala, kus kitsalt kohastunud ja ohustatud liikide esinemise tõenäosus on suur.
ülameetodil raiumine – valik- või harvendusraieviis, kus raiutakse suuremaid puid. Ülarinde hõrendamisega pa - randatakse noorte puude kasvutingimusi.
ülarinne – vt esimene rinne.
ürgmets – paljude metsapõlvkondade jooksul täielikult inimese sekkumiseta arenenud ökosüsteem.
ajepuu – puu, mis täidab teise puu kasvu suunavat eesmärki. Näiteks tamme ajepuud, hoides „kasuka seljas ja pea palja“, pärsivad tammel vesivõsude teket, mille tagajärjel kasvab tamme tüve kvaliteet.
alameetodil raiumine – valik- või harvendusraieviis, kus raiutakse kasvus allajäänud puid.
boniteet – puistu puidutootlikkuse näitaja, mis oleneb kasvukoha sobivusest seal kasvavale puuliigile.
esimene rinne (ka ülarinne) – puistu kõrgeim rinne, mille täius on (alates latimetsade arenguklassist) vähemalt 0,3. Läbivalt erivanuselises püsimetsas rindeid ei eristata.
hobumetsandus – metsatöödel hobutööjõu kasutamine. Hobumetsandusel kui traditsioonilisel metsateoviisil on kultuuriline tähendus, raskete metsamasinate asemel hobuveo kasutamine aitab säästa ka pinnast.
hooldusraie – raied, millega muudetakse puistu struktuuri, et suurendada puistu tulevikuväärtust. Hooldusraie hõlmab valgustus-, harvendus- ja sanitaarraiet. Püsimetsanduses täidetakse hooldusraie eesmärgid tavaliselt valikraie käigus.
häilraie – turberaieviis, kus puistut uuendatakse häilude kaupa. Esimesel raiejärgul võib häilude läbimõõt olla kuni 40 m.
järelkasv – vana metsa võrastiku all või metsa servas looduslikult tekkinud noor metsapõlvkond, mis soodsatel tingimustel võib jõuda ülarindesse.
kaitsemets – eriti olulise keskkonnakaitsefunktsiooni tõttu vähem intensiivselt majandatud, näiteks pinnase-, vee- või tuulekaitsemets. Eesti praeguses metsaseaduses seda mõistet enam ei kasutata.
külili-J-kõver – teoreetiline kõver, mis näitab puude jaotumist erivanuselises metsas vanuseklasside kaupa: palju väikseid ja vähe suuri puid. Püsimetsas võib valikraie lähtekohaks seada metsa vanuselises struktuuris külili-J-kõvera kuju säilitamise.
lageraie – uuendusraieviis, kus raiutakse kõik puud, välja arvatud säilikpuud, mõnikord jäetakse lisaks seemnepuud.
liitus – osa maapinnast, mida võrad ülaltvaates varjavad.
loodusmets – looduslikult kujunenud, kuid siiski mõningate otsese inimtegevuse jälgedega mets. Näiteks võib olla märke kunagisest valikraiest, ammuseid labidakraave. Kui jätta loodusmets vabale arengule, võiks teda ühe puupõlve möödudes lugeda põlismetsaks.
mineraliseerimine – maapinna ettevalmistamine puude uuenduse tärkamise ja kasvamise soodustamiseks. Kamar eemaldatakse või pööratakse pahupidi.
normaalpuistu – hüpoteetiline puistu, mis on vaadeldavate kasvukohatingimuste, puuliigi ja vanuse juures optimaalse arengu ja tihedusega ja mille täius on seega 1 ehk 100%. Normaalpuistu mõiste on mõeldud ühevanuseliste puistute iseloomustamiseks.
põlismets – olulise inimmõjuta kujunenud mets, eeskujuks püsimetsade struktuuri kujundamisel.
rinnasdiameeter – puutüve läbimõõt 1,3 meetri kõrgusel juurekaelast.
rinnaspindala – puutüvede ristlõike summaarne pindala 1,3 meetri kõrgusel.
seemnepuu – raielangile jäetud puu, mille funktsiooniks on uue metsapõlve külvamine. Erinevalt säilikpuust võib seemnepuu hiljem metsast välja viia.
suktsessioon – koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengu käigus.
sundvalikraie – valikraieviis, mille käigus raiutakse vaid kõige väärtuslikumad puud. Raie tagajärjel ei saa järgmisel raiekorral samavõrd kvaliteetset puitu.
säilikpuu – metsaelustikule jäetud suurema läbimõõduga puu. Säilikpuid ei tohi raiuda ega metsast välja viia.
tagavara – iseloomustab puidu hulka metsas, mõõde - takse tihumeetrites hektari kohta.
talumets – väikeomaniku mets, kus puiduvarumise eesmärgiks on eelkõige oma perele tarbe- ja küttepuu saamine.
teine rinne – moodustab 25–75% esimese rinde keskmisest kõrgusest ja on vähemalt 4 meetrit kõrge. Läbivalt erivanuselises püsimetsas rindeid ei eristata.
tulevikupuu – väärtuslik puu, mille tulevikuomadusi majandamisega edendatakse.
turberaie – uuendusraieviis, kus tekitatakse looduslik järelkasv vana metsa turbe alla. Turberaie hulka kuuluvad aegjärkne raie, häil- ning veerraie. Erinevalt valikraiest asendub turberaie viimase järgu raiumise järel olemasolev puistu täielikult uuega.
täius – puistu täius iseloomustab kasvuruumi kasutamise astet võrreldes samades tingimustes kasvanud normaalpuistuga. Täiuse saab arvutada jagades puistu rinnaspindala normaalpuistu rinnaspindalaga, mis on olemas võrdlustabelites. Täiust määratakse rinnete kaupa (samas läbivalt erivanuselises püsimetsas rindeid ei eristata).
uuendusraie – raieküpses puistus puidu varumise ja metsauuendamise eesmärgil tehtav raie, jaguneb lageja turberaieteks.
vabavalikraie – valikraieviis, mille käigus eemaldatakse puistust kehvemas seisus puud ning jäetakse kasvama tervemad ja tugevamad puud. Järgmiste raietega on võimalik saada parema kvaliteediga puitu. Erinevalt lageraiepõhisele metsamajandusele omasest harvendusraiest säilitatakse puistu erivanuseline struktuur.
valikraie – raiumine üksikpuude või väikeste puurühmade kaupa, jäljendades looduslikke häiringuid, hoides metsa erivanuselist struktuuri ja edendades looduslikku järelkasvu.
veerraie – turberaieviis, kus puid raiutakse ribadena.
vääriselupaik – metsaala, kus kitsalt kohastunud ja ohustatud liikide esinemise tõenäosus on suur.
ülameetodil raiumine – valik- või harvendusraieviis, kus raiutakse suuremaid puid. Ülarinde hõrendamisega pa - randatakse noorte puude kasvutingimusi.
ülarinne – vt esimene rinne.
ürgmets – paljude metsapõlvkondade jooksul täielikult inimese sekkumiseta arenenud ökosüsteem.