Seened
Eestist on leitud tuhandeid seeneliike, suur osa neist on seotud metsaga. Kõige arvukam metsaga seotud seenerühm on puidul elavad torikseened. Ehkki torikseened lagundavad puitu ja põhjustavad seeläbi majanduslikku kahju, on neil ökoloogilises aineringes oluline roll.
Teine suur rühm torikseente kõrval on lehikseened, kellest palju liike elavad metsapuudega sümbioosis ehk vastastikku kasulikes suhetes. Lehikseente hulka kuulub ka rohkesti tuntud söögiseeni, näiteks riisikad, pilvikud ja kukeseened.
Teine suur rühm torikseente kõrval on lehikseened, kellest palju liike elavad metsapuudega sümbioosis ehk vastastikku kasulikes suhetes. Lehikseente hulka kuulub ka rohkesti tuntud söögiseeni, näiteks riisikad, pilvikud ja kukeseened.
Lisaks meil küllalt tavalistele seeneliikidele leidub mõlemas rühmas ka haruldusi, neist osa on võetud looduskaitse alla või kantud Eesti ohustatud liikide punasesse nimestikku. Looduskaitsealuseid seeni on meil 46 liiki, millest enamik elab metsades. Kuigi torikseeni esineb ka eluspuudel, on neile sobivamaks elupaigaks kõdupuit – nad armastavad kasvada nii tüügas- kui ka lamapuudel. Võrreldes intensiivselt majandatud metsadega leidub lamapuitu just vanades, vähese inimmõjuga metsades, mistõttu on need väga olulised haruldaste seeneliikide elupaigad. Paljusid haruldasemaid seeneliike kasutatakse ka põlismetsade ja vääriselupaikade indikaatorliikidena.
Mitu haruldast seeneliiki kasvab Eestis oma levila põhja- või lõunapiiril. Palju on neidki, kes mujal Euroopas on intensiivse metsamajanduse ja sellega kaasneva elupaikade vähenemise tõttu haruldaseks muutunud. Üks selline liik on limatünnik, mille omapärase väljanägemisega viljakehi võib leida hämaratest kuusikutest, eelkõige varakevadel. Seeni saab kaitsta, jättes nende kasvukoha puutumata. Kaitsealade reservaatides ja sihtkaitsening piiranguvööndites kehtivad metsade majandamise piirangud, mis peaks aitama tagada elupaikade säilimist võimalikult algupärasel kujul. Väljaspool kaitsealasid aitavad harulduste kaitset tagada kasvukohtade kaitseks moodustatud püsielupaigad.
Püsielupaiku on Eestis loodud näiteks vanadel tammedel esinevate krookustoriku ja leht-kobartoriku, samuti loometsi asustavate lilla põdramoka ja kroonliudiku kaitseks. Suur osa haruldaste liikide elupaikadest asuvad väljaspool kaitsealasid, mistõttu on nende hea käekäigu huvides vaja säilitada puutumatuid kasvukohti ka väljaspool kaitsealasid.
Mida metsa majandades silmas pidada?
Aitad haruldasi seeni majandusmetsas kaitsta, kui jätad pärast raieid metsa vanadest, eelistatult lehtpuudest koosnevaid säilikpuude rühmi.
Samuti pööra raietööde käigus eritähelepanu surnud puidule jälgides, et pärast raieid jääks metsa suuri surnud tüvesid nii seisvana kui lamavana. Ühtlasi tuleks soosida loodusliku järelkasvu tekkimist, näiteks pakub raiesmikele tekkiv haab elupaiku paljudele torikseeneliikidele.
Teksti on koostanud Indrek Sell (Metsasõbra meelespea, 2015) ja Liis Kuresoo.