Huviliste vaatlusi oodatakse terve suve jooksul, et katta võimalikult laiapõhjaliselt Eestimaa piirkonnad ning saada järelduste tegemiseks piisavalt põhjalikke andmeid. Äsja said valmis ka Ants Tammiku ja algatuse meeskonna koostöös loodud videod, kus erinevad teadlased jagavad samblike kohta põnevat teavet ning nende vaatlemiseks kasulikke juhtnööre. Valminud videoid näeb siit:
Miks metsasamblikke uuritakse?
Juhend: Kuidas teha samblikuvaatlust?
Osalejate panus aitab Tartu Ülikooli samblikeuurijatel saada parem ülevaade metsasamblike levikust meie metsamaal ja anda soovitusi samblike liigirikkuse säilitamiseks tulevikus. Selleks oodatakse andmeid nii mandrilt kui saartelt, nii raiesmike- kui metsapuudelt ning mida rohkem neid koguneb, seda sisukamaid järeldusi saab teha. “Meil on hea meel, et juba esimeste nädalatega on nõnda palju vaatlusi tulnud, mis näitab, et inimestel on nii huvi kui silma samblikele, aidates sedakaudu meie teadmisi metsasamblike levikust ja käekäigust laiendada. Meieni on jõudnud ka teadusalgatuses erilise tähelepanu all olevate samblike, näiteks hariliku kopsusambliku, vaatlusi,” rõõmustas esimesi vaatlusi analüüsinud ning kommenteerinud TÜ Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi samblikeuurija Piret Lõhmus.
Samblikuvaatlustel on oodatud osalema iga soovija. Samblikuvaatluseid oodatakse metsast või raiesmikult kõige jämedama puu pealt. Pargid, puisniidud, koduaiad ja muud sarnased kohad on palutud vaatluskohtadena välja jätta. Vaatlus tuleb läbi viia rinna või silmade kõrguselt, tehes horisontaalses formaadis võimalikult terav foto ning sisestades puu kohta käivad andmed vaatlusvormi. Vaatluste veebi- või pabervormi ning juhendmaterjalid leiab lehelt www.samblikud.ee
Samblikeuurijad vaatavad kõik sisestatud vaatlused üle, määravad piltidel olevad samblikud ning jagavad ka inimestele põnevate liigileidude kohta kommentaare lehel www.samblikud.ee/galerii
Teadusalgatus „Tähelepanu! Valmis olla! Samblik!” toimub ELFi projekti „NaturallyEst LIFE” raames. Algatust veab ELF koos Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi teadlastega. Projekti toetavad Euroopa Liidu LIFE programmi, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Sigrid Rausingu Fond.